Raplamaa tervise ja turvalisuse valdkonna tunnustamine

Auhinnad antakse üle 18. veebruaril galal „Raplamaa tänab”.

Laureaadid ja nominendid

RAPLAMAA TERVISE TEGU 2021

Laureaat – Vaktsineerimine Raplamaal 2021. aastal (esindaja Pille Mukk)

Raplamaa Haigla on olnud pandeemia epitsentris kaks aastat. Epideemia taandumiseks on ainukeseks väljapääsuks vaktsineerimine ning Raplamaa Haigla on kandnud selles väga suurt rolli. Aasta teisel poolel on haigla leidnud võimaluse hoida vaktsineerimise kabinetti avatuna lausa kuuel päeval nädalas, mis ei ole Eestis sugugi tavapärane. Mobiilseid vaktsineerimise väljasõite tehti nii omavalitsustesse kui ka ettevõtetesse.

Pere orienteerumisõhtute korraldamine Kaereperes (Hannes Kraav)

2020-2021 korraldati lastele ja peredele orienteerumisõhtuid, et nad saaksid distantsõppel olles rohkem liikuda.

MTÜ Märjamaa Disc Golf Järta tervisespordikeskuse discgolfipark (esindaja Rainer-Mart Kiolein)

Järta tervisespordikeskuses asuvast discgolfipargist on saanud üks paremini hooldatud radasid, kus toimusid sel aastal lisaks kohalikele võistlustele ka Eesti paarismeistrivõistlused 339 osavõtjaga.

SPIN programmi käivitamine Rapla vallas

Esimesena maakonnas käivitas Rapla vallavalitsus koostöös politsei ja Rapla Vesiroosi kooli ning Rapla Kesklinna kooliga Rapla linnas noortele suunatud spordipõhise arenguprogrammi SPIN.

Uuskaubi ravimtaimetalu (Hillar ja Sirje Aiaots)

Aastast 1999 tegutsevas talus kasvavad ravim- ja maitsetaimed mahepõllumajanduse tingimustes ja toodanguvalikus on 57 erinevat toodet, neist 41 üksiktaime ja 16 teesegu.

RAPLAMAA TERVISEEDENDAJA 2021

Laureaat – Erik Horn

Liikumisharrastuse igipõline eestvedaja ja rahvajooksude korraldaja (Konsumi Rapla- Kehtna maanteejooks, Rapla Võidujooks, Krusensterni jooks, Talvejooks). Noortele suunatud Heategevusliku teatejooksuga tuuakse Rapla Kesklinna kooli staadionile aastaid üle maakonna ca 600 õpilast. Selle teatejooksuga toetatakse õnnetuse läbi kannatanud ja liikumisvõime kaotanud lapsi ning kasvatatakse lastes empaatiavõimet.

Laureaat – Rapla Perearstikeskus

Kollektiiv on koroonapandeemia jooksul panustanud väga suure koormusega COVID-19 viiruse leviku pidurdamiseks ja inimeste tervise kaitsmiseks. Perearstikeskus nimetati Haigekassa poolt Rapla maakonna valvekeskuseks, töötajad on aidanud nõu ja jõuga nii maakonna perearste kui ka kohalikke ametiasutusi. Väga suures mahus on pandeemia ajal kasvanud pereõdede töökoormus. Kui Terviseameti “koroonadetektiividel” järg käest libises, aitasid õed kaardistada haigeid ja lähikontaktseid. Perearstikeskuse pereõed olid abiks testimispunktis. Samuti jäi õdede kanda suur osa vaktsineerimisega seotud nõustamisi ning vaktsineerimised. Pereõed on vaktsineerinud perearstikeskuses, hooldekodudes, apteegis ning erinevates vaktsineerimispunktides. Perearstikeskuses töötav dr Andres Lasn on teinud teavitustööd raadios, ajalehes ja sotsiaalmeedias.

Alar Lepikult

Discgolfi eestvedaja on alates 2015. aasta kevadest korraldanud kevadest sügiseni discgolfi nädalamängu, mis on toonud ala juurde sadu mängijaid. 2021. aastal aitas ta ellu viia kogukonna projekti, rajades Inglistele 9 korviga discgolfi raja.

Triin Maasikas

Sünnitoetaja ja beebide, rasedate ning ka isade võimlemise eestvedaja ja koolitaja Kohilas on panustanud sellesse, et rohkem tõsta naiste teadlikkust.

SA Märjamaa Valla Spordikeskus

2020. aastal valminud uus spordikeskus on andud Märjamaa vallale uue sportliku hingamise – siin on võimalik tegeleda paljude spordialadega, korraldatakse spordilaagreid ja võistlusi üle kogu Eesti. Spordikeskus haldab ka Järta terviserada ning veab kogu Märjamaa valla spordielu, sh väga populaarset Märjamaa alevijooksu.

RAPLAMAA TERVISESÕBRALIK JA TURVALINE TÖÖKOHT 2021

Laureaat – Harviker OÜ (esindaja Siiri Tamm)

Umbes 50 töötajaga ettevõte hindab ja väärtustab iga oma töötajat ja mõtleb nende heaolule ja tervisele – sporditoetused, värsked puuviljad iga päev, ühisüritused, töökeskkonna pidev parendamine. Septembris toimus ettevõttes kepikõnni koolitus René Meimeri juhendamisel. Firma on partneriks Rapla Selveri Suurjooksul, milles osaletakse ka arvuka meeskonnaga. Väiksemas ringis toimub talisuplus ning meeskond osaleb ka detsembris toimuval Iceswim’i festivali teateujumises.

Eesti Töötukassa Rapla osakond (esindaja Ilvi Pere)

Töötukassas toetatakse tervislikke eluviise. Töötajad saavad igakülgset tuge – kaitsevahendid, supervisioonid, sporditoetused, töötervishoiuteenused, paindlik tööaeg, ergonoomilised töövahendid, loengud ja ühistegevused, terviseradade külastused jpm. Raplas on kõik töötajad vaktsineeritud.

***

Siiri Tamm, Harviker OÜ juht toetab tervislikke eluviise
Hetkel töötab Siiri sõnul ettevõttes 83 inimest ja sporditoetust pakutakse neist kõigile. „Oleme püüdnud meelitada inimesi liikuma,” räägib Siiri. Seda enam on töötajaid püütud kaasata ühiste sportlike tegevustega, et muid ühisüritusi viimasel ajal pidada ei ole olnud võimalik.
Harviker OÜ on Selveri Suurjooksu toetaja ja Siiri sõnul on ta püüdnud ka ettevõtte töötajaid osalema kutsuda. Selleks, et veelgi enam innustada inimesi suurjooksust osa saama, viidi ettevõttes läbi kepikõnnikoolitus. Viimati osales Selveri Suurjooksul tosinkond Harviker OÜ töötajat.
Töötajate seas on kogunenud ka väike seltskond talisuplejaid. On selge, et töötajate inspiratsiooniks on ettevõtte juht ise. Siiri on tegus jooksja juba pikki aastaid ning viimased kolm hooaega on ka aktiivselt talisuplusega tegelenud.
Sportimisharjumuste kinnistamise kõrval edendab Harviker OÜ töötajate tervist tööpostil pauside tarvis puuvilja pakkumisega. Lisaks uuendatakse pidevalt siseseadet.

Erik Horn, Rapla Jooksuklubi juht ja jooksuvõistluste eestvedaja innustab liikuma
„Kui ühegi inimese saab liikuma ja enda tervise eest hoolitsema, siis see ongi kõige tähtsam,” ütleb Erik. Ta on juba pikki aastaid Raplamaal korraldanud, käima lükanud ja edasi viinud mitmeid rahvajookse ja muid tervisespordiüritusi.
Üks oluline üritus, mida Erik igal aastal Rapla Jooksuklubiga veab, on heategevuslik teatejooks, millega toetatakse liikumisvõime kaotanud laste ravi. Lapsevanemad saavad algatust rahaliselt toetada, lapsed aga saavad teatejooksust osa võtta. Eriku sõnul on ta teatejooksuga algusest peale seotud olnud. Esimesel korral toimus see vaid Tallinnas, aga juba teisel korral ka Raplas. Järgmisel aastal tuleb see Raplas juba 16. korda. Kõige edukamatel aastatel on osalejaid olnud Raplas üle 500.
„Kui pere ja klubi toetavad, on ka jaksu,” ütleb Erik edasiste jooksude korraldamise kohta. „Mul on hobi ja töö koos käinud, see tuleb rõõmuga,” saab ta heal meelel tõdeda.

Pille Mukk, Raplamaa Haigla juht: Kes siis veel, kui mitte meie
Raplamaa Haigla on leidnud võimaluse hoida vaktsineerimise kabinetti periooditi avatuna lausa kuuel päeval nädalas ning on teinud väljasõite, et vaktsineerimisi läbi viia ka mujal kui haiglas. „Eelkõige oleme püüdnud täita maakonna inimeste vajadusi,” ütleb Pille ning lisab: „Meditsiinitöötajatena teame hästi, et vaktsineerimisel on ülitähtis roll pandeemia peatamisel. Kuigi vaktsineerimine sellises mahus ei ole kunagi olnud meie põhitöö ning läbi aasta on olnud täiendav koormus haiglas koroonapatsientidega töötamine, oli vaktsineerimise vajaduse tekkel selge, et kes siis veel, kui mitte meie. Tuli pingutada kõigil, mille eest olen oma maja inimestele väga tänulik.”
Pille räägib, et aasta esimeses pooles oli kõige keerulisem just logistiliselt ja seoses tööjõu korraldamisega: „Esialgu alustasime haigla töötajate vaktsiinisüstide järel n-ö majast välja vaktsineerimist koolide töötajatele. Selle logistika oli väga töömahukas, sisuliselt edastati meile nimekirjad inimestest, seda uuendati ja täiendati pidevalt ning nende inimestega kontaktivõtt ja tehniline korraldus oli haigla õlul. Sisuliselt võttis logistiline töö enam aega kui paar minutit vaktsineerimist ennast, mis meditsiiniprotseduurina on üsna rutiinne.”

Kadri Luga, Rapla perearstikeskuse juhataja: Kriisiolukordades selgub meeskonna tugevus
Kohe eriolukorra algul määrati Rapla perearstikeskus valvekeskuseks, kes vajadusel pidi teenindama ka teiste perearstide nimistute patsiente. „Tekkinud meditsiinikriisis ei olnud meil kusagile taganeda ega kellelegi oma tööd delegeerida. Kui haiglad maadlesid suureneva haiglaravi vajavate nakkushaigete hulgaga, siis perearstid ja pereõed pidid leidma aega, et patsiente nõustada ja tervise parandamiseks soovitusi anda,” räägib Kadri.
Perearstikeskuse juhataja sõnul on telefoninõustamiste osakaal tõusnud kordades. „Telefoni teel probleemi selgitamine on ajamahukas, patsiendi jaoks võib-olla mugavam, aga meditsiinitöötaja jaoks intensiivsem ja raskem. Lisaks tuli leida aeg, et erinevate muutuvate juhendite ja juhistega kursis olla,” selgitab ta.
„Kriisisituatsioonides selgub meeskonna tugevus ja väärtus, pean ütlema, et Rapla perearstikeskuse kõik töötajad on koroonapandeemia kriisis suurepäraselt hakkama saanud. Saime toetada oma patsiente, sest saime ka üksteiselt tuge ja nõu,” on Kadri rahul.