Märjamaa vallavolikogu revisjonikomisjon seadis endale ülesandeks välja selgitada vastus küsimusele: kuivõrd mõttekas on ühe valla sees pidada sellist üksust nagu osavald?* Komisjoni uurimistööd ja ettepanekuid arutasid nii osavallavalitsus kui ka vallavalitsus.
„Ühes potis ei saa kahte suppi keeta,” ütleb revisjonikomisjoni esimees Ülo Olm komisjoni üldise seisukohana. „Üleminekuaeg neli aastat sai läbi. Arvestasin kogu aeg, et siis saab olema ühtne Märjamaa vald ja kõik,” ütleb ta. Kaks valda, Märjamaa ja Vigala ühinesid ning moodustati üks suur omavalitsusüksus. „Vigala tahab ikka olla omaette,” heidab Olm ette.
Revisjonikomisjon võttis ette justkui põhjaliku töö. Igal koosolekul lahati osavalla mõttekust erineval viisil. Suheldi otse osavallavalitsusega, et rääkida nende tööst; arutleti majanduslikest aspektidest valla rahandusosakonna juhatajaga; kohtuti MTÜ Vigala Külade Ümarlaud liikmetega.
„Rahvale ei ole osavald vajalik,” järeldab Olm uurimistöö lõpuks. Ta räägib, et see sai selgeks MTÜ Vigala Külade Ümarlaud liikmetega kohtumisel. „Neil ei ole sooja ega külma osavallavalitsuse üksusest,” ütleb ta.
No milleks teha tühja tööd, sest ilma õiguste ja eelarveta osavalla staatus oligi ühinemise puhul ette nähtud kaduvate valdade inimestele näiliseks leevenduseks – ei muud! Kadunud omavalitsusele on vajalikud veel haldur ja üks-kaks sotstöötajat.