Valjo Tooming, major, Kaitseliidu Rapla maleva pealik
Minu vanaisa ütles alati – heal peremehel on kuuris kahe talve, õigel peremehel kolme talve puud. Kõike võib juhtuda ja siis on häda majas, kui talvel puid pole.
Mõistukõne mõte on see, et ükskõik kui rahulikud ajad ka pole, alati tuleb olla valmis ootamatusteks. Näha asju ette kaugemale nädalast, kuust, aastast. Väga hea, kui oled valmis kaheks aastaks, veel parem, kui saad hakkama pikemalt. Tavaliselt ju nii pole – näiteks toidukogustele mõeldes jagub keskmisel perel toitu külmkapis vaevalt paariks päevaks, ei enamaks – milleks? Toidupood on ju lahti kogu aeg.
Kas hakkad varuma tõesti alles siis, kui keegi annab sellega eeskuju, kui teised ees teevad midagi (a la noh, tundub et kõik ostavad WC paberit, ma ostan ka, või kõik ostavad soola – ma ostan ka! või tangainete riiul oli tühi – sain teisest poest veel viimased pakid!). Küsin Reet Linna kombel: “Tuleb tuttav ette?“
Aga mis siis, kui juhtub nii, et kinni ei ole mitte ainult toidupood, vaid Eesti on sattunud suuremasse kriisi? Aga äkki hakkad teistest ettenägelikumaks? Lisaks talvepuudele ja toiduvarudele vaatad ja analüüsid pikemat vaadet?
Mida saab veel teha, arvestades olukorda Euroopas? Nii mitmedki on öelnud: ma olen ikka seda Kaitseliiduga ja Naiskodukaitsega liitumise mõtet juba mitu aastat veeretanud…
Kaua sa veel seda veeretad?
Millal siis veel, kui mitte nüüd astuda Kaitseliitu või Naiskodukaitsesse?
Mis veel peab toimuma, et tuim eestlane lõpuks tõuseb püsti ja ütleb: „No kurrat! Mulle aitab! Minu isamaad, minu Raplamaad, minu kodu ei tule küll ükski tegelane ründama!“
Kaitseliit ei ole, vastupidiselt levinud väärarvamustele, mingi 100% sõjanduslik asi (kuigi seda tehakse ka!). Kaitseliit ei ole institutsioon, mis paneb oma liikmete õlule koormatäie ülesandeid ja kohustusi (kuigi midagi ikka pannakse ka!).
Miks liituda?
Esiteks, käimasolev sõda on väga hästi näidanud, et ellujäämisvõimalused on suuremad neil, kes on mingigi sellekohase väljaõppe saanud – kuidas varjuda, kuidas ennast kaitsta, kuidas saada hakkama raskemates oludes.
Teiseks, kuulumine üle-eestilisse organisatsiooni annab sulle kindla teadmise, et su kamraadid- kaitseliitlased on igal pool, kui sa abi vajad. Toetusvõrgustik, millele rasketel hetkedel toetuda.
Kolmandaks, igaühe panus on oluline, iga okas loeb. Kaitseliitu on hakatud kirjeldama kolme V printsiibi järgi: Võitlejad, Võimaldajad, Võimendajad.
Esimesed on kombatandid, kes tegutsevad relv käes; teised on võimaldajad, kes võimaldavad võitlejatel võidelda, toetades võitlejaid meditsiini, logistika, info jms; võimendajad võimendavad Eesti riigikaitset oma töö või hobiga – kes on tugev kübermaailmas, kes lennutab droone, kes teeb sotsiaalmeediasse moraalitõstvaid postitusi. Iga tegevus aitab kaasa sellele, et meie ühiskond oleks ühtne ja suudaks eemale tõrjuda kõik selle, mis tahab meie ühiskonda lõhkuda.
Kaitseliiduga liitumisel tuleb kõigil läbida sõdurioskuste kursus. See oleks siin nagu põhikooli eest – kõik saavad pärast seda ühtemoodi aru, mis asi on Kaitseliit, mida tema liikmed teevad ja kuidas igaüks panustada saab. Pärast seda toimub spetsialiseerumine, kes kuhu. Erandid on ka: baaskursust ei pea täies mahus läbima need, kel ajateenistus seljataga, ja erandiks on reservväelased (mehed 18-60 vanuses). Neil on seadusest tulenev suhe ametlikum riigikaitsega – ehk malev peab nad määrama sõjaaja ametikohale. Maleva sõjaaja allüksused on lahingukompanii, pioneerirühm, võitlusgrupp ja maakaitseüksus. Millised on nende üksuste ülesanded ja väljaõpe, seda räägitakse baaskursusel.
Eile oli Rapla maleva aastapäev. Mis võiks olla sümboolsem kui maleva aastapäevanädalal kirjutada valmis avaldus liitumaks Kaitseliiduga? Liitumisprotseduur on tehtud imelihtsaks ja elektrooniliseks. Kuidas see täpsemalt käib, saab järele vaadata Rapla maleva kodulehel https://rapla.kaitseliit.ee/. Ja siin https://www.naiskodukaitse.ee/Rapla_ringkond_20.
Eesti eest!
