Sidustatud linnaruum

Valter Uusberg

Ärevale ajale vaatamata tõotab tulla kuum suvi, mis nagu ikka toob meie väikelinna võlud ja hooldatud idülli hästi esile. Parimas seisus on muidugi privaatsed koduaiad, mille aedlinlik tervikmiljöö on suvise Rapla suurimaid trumpe. Korrusmajade läbikäidavad õued ja kogu üldises kasutuses olev linnaruum mahub aga juba mõiste „avalik ruum“ alla, millelt eeldame võlude kõrval ka kindlakujulist otstarbekust, kasutajasõbralikkust ning sidusust.
Viimane on ehk nüansi küsimus, aga kui näiteks mõne avaliku hoone ette (hea näide Tallinna mnt ja Kohtu tänava nurgalt) on tekkinud hästi lahendatud ja lausa luksuslik jalakäijaid ligimeelitav isteala, tajume, kuidas hoone lausa hüppeliselt ümbritseva linnaruumiga paremini sidustub. Ja ka vastupidi – juhusliku ilme ja ebamäärase otstarbega haljastatud ala ei mõju avaliku hoone lähistel soodsalt, pigem lülitab viimase ühisest kasutuspildist justkui osaliselt välja.

Liikuva auditooriumi kasutamata võimalused
Arendused Rapla Tallinna-poolses servas on suurendanud märgatavalt jalakäijate liiklemist alal, mida tähistavad jõgi, kivisild, kirik, haigla ja sealsed haljasalad. Tegu on meie linnaruumi ajaloolise ja põneva osaga, mida iga päev läbib märkimisväärne jalakäijatest koosnev liikuv auditoorium.
See on päris suur huviliste ressurss, kuid huvi jääb õhku, kuna siinsetel aladel puuduvad ahvatlevad peatuspaigad, kus hoog maha võtta, vaateid nautida ja mõnestki vaimukast väikevormist infot ammutada. Suure tähenduspotentsiaaliga linnaruum seisab möödujate suhtes justkui tummana.

Kiriku haljasalad
Kirikuhoonet sidustab ümbritsevaga küll ajalooline kirikuaed, kuid silmatorkavast hoonest kiirgub tähendusrikkust palju suuremasse avalikku ruumi. Väljaspool aeda ümbritsevad kirikut aga haljasalad, mis jalakäijatele peatumise mõttes on kasutud. Põhja pool on ebamäärase ilme ja kindla otstarbeta kolmnurkne muruala, lõuna pool jõeäärne park, mis siiani üksnes nõukaaegsele mälestuskivile orienteeritud. Üksikute peatumisvõimalustega promenaad vaatab vaid jõele ega leevenda kuigivõrd ala suletust.

Haigla haljasala
Haigla on selle ruumi keskseim avalik asutus. Muljetavaldav kompleks maitsekalt renoveeritud 50-ndate korpuse ja uuema osa värske pääslalahendusega mõjub paljulubavalt, kuid ka siin pole möödujal teha muud kui käigupealt kompleksi imetleda. Ometi asub just siin vaadeldava ala visuaalne sõlmpunkt, vaadetega jõele, kivisillale, pangahoonele, kirikule.

Ideed
– Kolmnurksele haljasalale kiriku põhjaküljel sobib ammune Mini Rapla idee. Haljasalale kujundatakse vihjega Lastepargi kontuurile kolmnurkne iste- ja mänguala, mille tippe ilmestavad maketid Rapla maamärkidest – Rapla kirik, Okta Centrum ja raudteejaama veetorn.
– Lõunapoolse pargi fookus muudetakse. Põlispuude alla rajatakse avar atraktiivne isteala, mitme tähendusrikka pingi ja skulptuurse objektiga. Näiteks poolpink Uku Masingu tekstiga, mis jätkub pingi teisel poolel Paka mäel (idee Margus Mikomäelt).
– Haigla Tallinna maantee poolne haljasala ootab tundlikku lahendust. Siia on võimalik rajada intiimne, ent esinduslik vaateala.

Romantiline Rapla
2001 andsime koos Rapla fotograafidega välja pildiraamatu „Romantiline Rapla“. Peaaegu iga foto juurde kirjutas Andres Ehin haiku. Näiteks foto juurde, mille esiplaanil kivist rõngasrist, taamal kahe torniga kirik, kirjutas Andres: „Kiviristi all kontmees. Tornides undab taeva võim ja vaim.“
Kunagist romantilist toonust ei tasuks kustuda lasta. Pigem mängime linnakese võlud korralikult välja ja kinnitame nii enestele kui ka külalistele – Rapla on hästi sidustatud romantiline väikelinn.