Valitsus kiitis heaks Rail Balticu kolme Balti riigi vahelise kokkuleppe allkirjastamise, kuid lubas lepet enne mitte Riigikogule ratifitseerida anda, kui aprillis valmib ka tasuvusuuring.
„Tulenevalt sellest uuringust peab valitsus igal juhul langetama uue otsuse – et saata see [kokkulepe] Riigikogule ratifitseerimiseks,” ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse istungi ja kabinetinõupidamise järgsel pressikonverentsil eile (26. jaanuaril).
„Rail Baltic on Eesti riigi jaoks väga oluline investeering, mis ühelt poolt toetab meie ettevõtlust, turismi ja transpordisektori arengut ning teisalt ühendab meid tugevalt Kesk-Euroopaga. Mitmete aastate jooksul tehtud analüüsid ja eeluuringud annavad meile kindluse, et Eesti saab endale uue, kiire, energiasäästliku, keskkonnasõbraliku ja ohutu transpordiliini, mis on kasulik projekt Eestile ning kogu Euroopale,” ütles Ratas, kellele valitsus oli äsja andnud volituse allkirjastada kolme riigi kokkulepe.
Samal ajal oli Harjumäele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone ette kogunenud meeleavaldusele mitusada inimest, kes nõudsid Rail Balticu projekti peatamist praegusel kujul.
„Peatage korruptiivne RB skeem!”, „Käed eemale RB alusest Eestimaast!”, „Rail Baltic, hullumaja projekt!” – selliseid ja muid sedalaadi sõnumeid edastasid plakatid, mida meeleavaldajad kandsid.
Meeleavalduse korraldas roheliselt mõtlejaid ja organisatsioone koondav ühendus Ökoriik Eesti. Meeleavalduse eestvedajate seas olnud erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane ütles, et enne leppe jõudmist Riigikokku tuleb kindlasti veel korraldada üks suurem meeleavaldus.
Meeleavaldusel Harjumäel osalesid teiste hulgas Riigikogu liikmed Igor Gräzin (Reformierakond), Martin Helme (EKRE) ja Peeter Ernits (Keskerakond).
Ministeeriumist tuli meeleavaldajatega rääkima Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare.
Projekti peatada ei kavatse
Ratas möönis, et Rail Balticu sugused suurprojektid tekitavad ühiskonnas alati erinevaid emotsioone ja arvamusi ning paratamatult ei saa kõik inimesed ja spetsialistid jõuda ühisele arvamusele. Sellepärast otsustaski valitsus 31. jaanuaril kolme Balti riigi valitsusjuhi allkirjastatavat kokkulepet enne tasuvusuuringu valmimist mitte Riigikogu poole teele saata. Ratase sõnade järgi ei tähenda see samas siiski seda, et nad kavatseksid Rail Balticu projekti peatada, kui tasuvusuuring näitab suuri kulusid või miinusessejäämist.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson selgitas, et vajadus selle kokkuleppe järele tuleneb sellest, et loodi kolme Balti riigi ühisettevõtte, mille asutajad ei olnud riigid, vaid valdusettevõtted igast riigist, Eestist sajaprotsendilise riigi osalusega Rail Baltic Estonia OÜ. „Sellest tulenevalt, et riigid ei olnud ühisettevõtte loojad, on meil vaja riikidevahelist kokkulepet, sest on küsimusi, mida äriühingu aktsionärid reguleerida ei saa,” ütles Simson.
Simson lisas, et see leping uusi kohustusi ei võta, sest juba möödunud ja ülemöödunud aastal on tehtud Euroopa Komisjoni rahastamisotsused.
„Meie jaoks kokkulepe määrab kindlaks Rail Balticu üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja, lepitakse kokku raudtee valmimine aastaks 2025 ja et on võimalik kasutama hakata aastast 2026. Kokkulepe reguleerib infrastruktuuri ja maaomandi küsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi,” rääkis Simson.
Toob Ülemistele trammiliini
Simson ütles, et Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus kuni projekti valmimiseni on 1,3 miljardit eurot, sealhulgas on omafinantseering 250 miljonit eurot.
Eelmise aasta lõpuks on ministri kinnituse kohaselt Eestis Rail Balticuga seotud töödeks kulunud 2,8 miljonit eurot. Sel aastal on eelarves 46 miljonit eurot ja suuremateks töödeks on Ülemiste lennujaama trammiliin ja Muuga terminali uuring. Rail Balticu trassi alla jääva maa arheoloogilisi uuringuid on sellel aastal plaanis jätkata 50 objektil. Hakatakse planeerima ka Ülemiste ja Pärnu reisiterminali, nimetas minister.
Simson lubas ka, et olemasolevad raudteeühendused Rail Balticu pärast ei kannata ja valitsus on kokku leppinud, et jätkatakse investeerimist olemasolevatesse raudteetrassidesse.
Simson ei soostunud kriitikute väitega, et lepe sõlmitakse kiirustades. „Leppe baas oli valmis juba eelmise aasta suvel, seda on sõnastatud viimased seitse-kaheksa kuud, selles leppes ei ole uut infot, erineval viisil on see läbi käinud mitmetest peaministrite memorandumitest ja nüüd see lihtsalt vormistatakse rahvusvaheliseks leppeks,” rääkis Simson. Ta tõdes, et lepet on kindlasti vaja ka selle jaoks, et järgmistel rahastamisperioodidel kindlamalt läbirääkimistele minna.
Laane ütles, et see on positiivne, et valitsus otsustas tasuvusuuringu ära oodata, enne kui leppe Riigikokku saadab. Samas leiab ta, et Rail Balticu tasuvust peaks uurima laiem erapooletute ekspertide ring Eestist ja välismaalt. Ta lisas, et rohelised on valmis selle valitsuse jaoks ka kokku panema.
Praegust Rail Balticu tasuvusuuringut teeb konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic, kes võitis sellekohase hanke.
Samal ajal käib kolmes Balti riigis praegu allkirjade kogumine Rail Balticu praeguse projekti vastasele petitsioonile. Samuti on 151 Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelast kirjutanud alla pöördumisele, milles ollakse seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed.
Vivika Veski
