Viimased kolmkรผmmend aastat on lรคhedased sรตprade ja toetajate abiga otsinud keerulistel neljakรผmnendatel aastatel hukkunud kolonelleitnant Mart Kaerma (kuni 9. septembrini 1940 Martin Haber) sรคilmeid. Tema surmapรคevaks on nimetatud 8. aprill 1948, kuid ametlikku kinnitust sellele ei ole ja surma asjaoludes puudub samuti lรตplik selgus. Nagu selleski, kuhu lahkunu lรตpuks maeti, kus on tema viimne puhkepaik.
Sรตjajรคrgne aeg oli รครคrmiselt keeruline: segaduste, hirmude ja รตudustega tรคidetud. Noil aastail ei usaldatud kedagi, kรตik mรตtted olid suunatud ainult sellele, kuidas Vene okupatsiooni pรตrgus vastu pidada ja ennast ning eelkรตige oma lรคhedasi sรครคsta. Selles mรตttes on Haberite perelugu รผks niisuguseid, mida ei tohiks unustada, mida tuleks hoida ja edasi rรครคkida.
