Nele Pernits
On Kodutütarde 90. juubeli aasta ja seetõttu on sel aastal langenud au tuua Saaremaalt võidupüha paraadilt presidendi läkitatud võidutuli maakondadesse kodutütardele ja kodutütarde noortejuhtidele.
Raplamaale toovad võidutule Märjamaa rühma kodutütar Angelika Lõkov ja kodutütarde Kohila rühma rühmavanem Veronica Kosenkranius.
15-aastane Angelika Lõkov lõpetas just Märjamaa gümnaasiumis 8. klassi ning on kodutütar olnud kuus aastat ja algusest peale on ta südamega asja juures. Angelikal on kodutütarde III järk ning ta on sooritanud esmaabiandja, taimetarga, loomatarga, perenaise ja nobenäpu erikatsed. Talle on annetatud kodutütarde hoolsuspael.
Kohe kindlasti on Angelika üks tublimaid kodutütreid Rapla ringkonnas, huvitudes nii matkamisest ja metsaoskustest kui ka meisterdamisest ja muudest tubasematest tegevustest. Angelika kuulub Märjamaa rühma, mis on oma enam kui 70 kodutütrega Eesti suurim kodutütarde rühm. Nii suures rühmas on iga laagri, koonduse ja matka korraldamisel vaja hulganisti abikäsi. Angelikast sai üsna varakult üks rühmavanema abilistest, kes on alati nõus aitama midagi õpetada, kontrollpunkti läbi viia, asju kokku panna või tegema kõike, mida parajasti vaja on.
Angelika ei pelga raskusi ega väikeseid ebameeldivusi ja nii istus ta näiteks selle aasta maikuus toimunud Naiskodukaitse koormusmatkal 5 tundi ihuüksi vihmas telkmantli all kontrollpunktis. Sellised eneseületused on Angelikale väljakutseks ja iseenda ägedaks proovile panekuks, mitte raskuseks.
Angelika kohta võib julgelt öelda, et ta on kodutütrena kasvanud väikesest tublist tüdrukust enesekindlaks, hakkamasaavaks ja isemõtlevaks neiuks. Ta on hea ja hooliv inimene, see, kelleks me ju loodamegi, et iga kodutütar kasvab. Sel aastal võttis Angelika ette ka salgapealiku ja rühmajuhi kursuse läbimise. Ta on kodutütar, keda teistele eeskujuks seada.
Veronica Kosenkranius on Kohila gümnaasiumis õpetaja ning veidi üle kolme aasta tagasi, kui Kohilasse Naiskodukaitse jaoskond asutati, liitus ta sellega. Tegelikult mitte lihtsalt ei liitunud, vaid Veronica valiti ka Kohila jaoskonna esimeseks esinaiseks ja ta peab seda vastutusrikast ametit siiani. Veronicas on rohkelt vastutustunnet, isamaa-armastust ja tegutsemislusti, sest üsna kohe pärast naiskodukaitsjaks saamist hakkas Veronica ka kodutütarde juhiks ja lõi Kohilasse kodutütarde rühma. Praegu on Veronica ka kodutütarde Rapla ringkonna ringkonnavanema abi ametis.
Mitte et sellest kõigest vähe oleks, aga Veronica on väga suure südamega inimene ja ta võttis sel kevadel enda kanda ka Kohila noorkotkaste rühmapealiku ameti. Noorkotkaste tegevus on Kohilas mõnda aega kiratsenud ja Veronica ei saanud seda ise abikätt andmata kauem pealt vaadata. Selline ta ongi, alati olemas, alati aitamas.
Veronica on sel aastal veelgi suuri tegusid teinud. Ta osales Naiskodukaitse rivis marssides Eesti Vabariigi 104. aastapäeva paraadil Tallinnas ja kuna samal päeval algas sõda Ukrainas, oli see üks täiesti eriline paraad. Suure eneseületuse tegi Veronica maikuus, kui ta ületas finišijoone 95 kilomeetri pikkusel üle 36 tunni kestnud Naiskodukaitse koormusmatkal. Pealtnäha ilusas, õrnas ja hoolivas kodutütarde rühmajuhis on oluliselt rohkem sitkust ja vägevust, kui esmapilgul paistab. Veronica on noortejuht, keda võib teistele eeskujuks seada.
Raplamaa võidutuli on sel aastal heades ja kindlates kätes.
