Virge Kuningas-Turu
Möödunud laupäeval Toosikannu Puhkekeskuses toimunud pidulikul tseremoonial andis maleva senine pealik, Kaitseväe Peastaapi siirduv major Valjo Tooming Rapla maleva juhtimise üle major Indrek Jürgensonile. Uue pealiku sõnul soovib ta jätkata väga head tööd, mida tema eelkäijad on teinud, pidades oluliseks väljaõpet, koostööd ja toetamist.
Eeskujuks vanaisa
Värske malevapealik on sündinud ja kasvanud Viljandimaal ning põhihariduse saanud Sürgavere põhikoolis. „Kasvasin vanavanemate juures, kus minu eeskujuks ja minu mõttemaailma kujundajaks oli enne esimest Eesti vabariiki sündinud vanaisa. Ta oli aega teeninud Eesti armees ja osalenud II maailmasõjas 1944 Narva rindel. Tema mälestused esimesest Eesti vabariigist ja rindeelust Eesti 6. piirikaitse rügemendis jätsid minusse sügava jälje, millest on välja kujunenud minu tõekspidamised ja elukutsevalik,“ selgitas Rapla maleva uus pealik elukutsevaliku tagamaid.
Major Indrek Jürgenson alustas teenistust 1993. aastal, astudes vabatahtlikuna Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ajateenistusse, olles vaid 17-aastane. „Ajateenistuses leidsin, et sõduri elu on mulle täitsa konti mööda, pärast ajateenistuse lõppu otsustasin jääda kaadrikaitseväelaseks,“ lausus Indrek Jürgenson. Kuperjanovist viis teenistus teda Paldiskisse, Põhja üksik-jalaväekompaniisse. Sealt edasi ohvitseride kursuse veebliks ning pärast Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) loomist sõjakooli veebliks.
„KVÜÕA-st sain võimaluse asuda õppima Soome Vabariigis, kus läbisin reservohvitseride kursuse ja Soome Maakaitsekooli pioneeri erialal,“ lausus ta. „2001. aastal suunati mind Tapale, kus osalesin pioneeripataljoni loomisel. 2006. aastal jätkus mu teenistus Scoutspataljoni lahingtoetuse kompanii ülema abi ja pataljoni pioneeriohvitseri ametikohal. Sealt liigutati mind uuesti loodud Kalevi jalaväepataljoni pioneeriohvitseriks, mille jätkuks oli Kalevi jalaväepataljoni väljaõppe ülema kohusetäitja ametikoht kuni 2013. aastani.“
Enne Rapla maleva pealiku ametisse astumist täitis ta alates 2016. aastast Kaitseliidu Harju maleva väljaõppe ülema ametikohta.
Aastate jooksul on Rapla maleva uus pealik läbinud erinevaid kursuseid. Ta on omandanud Soome Vabariigi rakendusliku kõrghariduse ja bakalaureusekraadi Eesti Sõjakoolis. Teenistuse jooksul on ta osalenud kolmel sõjalisel operatsioonil Afganistanis.
Koostöö, väljaõpe ja toetamine
Kaitseliidu Rapla malevasse tulek tuli talle ootamatult nagu välk selgest taevast. „Minu kui sõjaväelase jaoks on see järjekordne käsk, mida täita,“ märkis ta. Kaitseliidu liige major Jürgenson veel ei ole.
Esialgu keskendub major Jürgenson maleva juhtimise sujuvale ülevõtmisele. „Ma pean aru saama, mis või kes on Rapla malev. Tajun seda, et Rapla maleva pealikul lasub väga suur vastutus Rapla maakonna inimeste ees, kui on tulemas kriis või puhkemas sõda.
Nendes situatsioonides peavad pealikul olema valmis vastused Raplamaa inimeste küsimustele: Kes meid kaitseb? Kuhu varjuda, kui pommitatakse? Kes kaitseb meid marodööride eest? Kes ja kuhu me vajadusel evakueerime naised, lapsed, vanurid? Kuskohast saab eluks vajalikku toitu, vett, elektrit, arstiabi?
Nendele küsimustele saab malevapealik vastused ainult koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega ja kohalike riiklike jõustruktuuridega. Tean, et minu eelkäija(d) on selles vallas teinud väga head tööd, mida ma soovin jätkata.
Tahan anda omalt poolt kõik, et Rapla maleva kaitseliitlaste väljaõpe tagaks valmisoleku kaitsta oma maakonda ja riiki võimalikult hästi,“ kinnitas ta.
„Ma ei alahinda ka Kaitseliitu mittekuuluvate tublide maakonna inimeste kaitsetahet ja panustamissoovi toetada oma maakonna malevat ja inimesi nii rahu, kriisi kui ka sõja ajal. Seega näen koostööd ka selles vallas,“ ütles major Jürgenson. Ta peab Rapla maleva tulevikule mõeldes oluliseks märksõnu: väljaõpe, koostöö, toetamine.
