Margit Rüütelmann,
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht
Esimesed omavalitsused katsetavad elanike valmidust biojäätmeid liigiti koguda. Proovitakse nii hea kui ka halvaga. Harjumus ja oskus on visa tekkima, sest see tundub inimestele arusaamatu, ebamugav. Üllatus on aga suur, kui selgub „klassikalise prügi“ vähesus jäätmete liigiti kogumisel.
Liigiti kogutud jäätmete ülevaade võib vähendada ka oluliselt tarbimist ja mõjuda hästi rahakotile.
Kui jäätmeid liigiti koguda, tekib segaolmejäätmeid peaaegu olematu hulk. Proovige. Paberit ja pappi ei pea mahutama tavapärasesse prügikasti kraanikausi all: vanapaberi, paber- ja papp-pakendid saab panna hoopis rõdule, majapidamisruumi, mõnda sahtlisse või kappi. Ka pakendeid, sealhulgas klaaspakendeid pole vaja suruda kraanikausi alla, needki võiksid leida koha mujal. Muide, segaolmeprügi kast saab enamasti nii kiiresti täis just seepärast, et sinna pannakse pakendid. Kui need aga eraldi koguda, ei jää segaolmekasti peaaegu mitte midagi.
Kui ka biojäätmeid eraldi koguda, on olmeprügi jaoks vaja üha väiksemat prügikasti. Paljud küsivad kindlasti: kas biojäätmete kogumine tekitab tuppa haisu? Vastus on: ei tekita. Kui tühjendad anumat paari-kolme päeva tagant, ei hakka see haisema, talvel tõenäoliselt peab vastu kauemgi. Proovige.
Mis aga eriti tähtis: on ju loogiline, et jäätmekogus jääb samaks ka siis, kui seda liigiti koguda. Niisiis „mul pole selleks ruumi“ vabandus ei kehti.
Miks me oma toitu põletame?
2021. aastal vastu võetud jäätmeseaduse nõude kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel korraldada ka biojäätmete (sh aia- ja haljastusjäätmete) eraldi kogumine igalt tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik sealsamas kompostida. See nõue tuleb täita nii, et kõik vallas või linnas elu- või tegevuskohta omavad isikud koguksid hiljemalt 2023. aasta viimaseks päevaks biojäätmeid eraldi. Vastutus selle saavutamiseks lasub kohalikul omavalitsusel. Hetkel ei ole Eestis veel ühtegi omavalitsust, kus oleks kogu selle territooriumil biolagunevate jäätmete liigiti kogumine korraldatud kõigi jäätmevaldajate jaoks!
Samal ajal on jäätmevedajate sõnul Eestis veopiirkondi, kus biolagunevate jäätmete liigiti kogumist harrastab täna vähem kui 1% jäätmevaldajatest. Õnneks on ka paremaid näiteid – piirkondi, kus liigiti kogutud biolagunevate jäätmete kogus veopiirkonna segaolmejäätmete tekkest moodustab kuni 15%. Aga ka see on vähe, arvestades, et Eestis tekib liigiti kogutud biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ca 13 500 tonni ning aia- ja haljastujäätmeid ca 23 000 tonni aastas (2019). Biojäätmete koguteke aastas on tegelikult veelgi suurem, kuna ka segaolmejäätmete hulgas sisaldub sortimisuuringu järgi ca 32% ulatuses biojäätmeid (kokku ligikaudu 150 000 tonni). Suur osa nendest läheb täna kas põletusse või prügilasse ladestamisele. See on jõhker raiskamine.
Sisuliselt põletame või matame toitu, mille oleme omale ostnud söömiseks. Lisaks maksame selle eest mitu korda. Kuna Eestis kehtib põhimõte, et saastaja maksab ning jäätmete käitlemise kulud katab jäätmete tekitaja, maksame toitu ostes ja seda segaolmejäätmetena transportides ka veel käitlemise eest. Segaolmejäätmete vedu läheb ajaga ainult kallimaks, sest ringlussevõtt peab olema odavam kui põletamine ning ladestamine.
Panus nii julgeolekusse, keskkonda kui ka tervisesse
Õhu-, vee- ja toidu kvaliteeti suudavad kõik tervisega seostada. On viimane aeg seostada tervisega ka jäätmeid. Kehv jäätmekäitlus ja prügistamine reostab keskkonda, näiteks mere- ja rannikusüsteeme, aga ka õhku. Jäätmed mõjutavad keskkonda ka kaudselt: see, mida ei võeta ringlusse, on ressursside kadu. Teisisõnu tekitavad uute toormaterjalide tootmise, transpordi ja tarbimise vajadust.
Kui biojäätmed on sortimata ja kasutusse võtmata, on need samuti tervisele otsene oht: segaolmejäätmed, mis ladestatakse prügimäele ning mis sisaldavad biojäätmeid, hakkavad roiskuma. See tekitab prügilagaasi ja sealjuures ka haisu. See on metaan, mis põhjustab kliimamuutusi ja seeläbi omakorda uusi tervisekahjusid.
Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal, sealjuures nii, et metaani ei eraldu õhku – selleks on vaja tehast, biogaasitehast. Biogaas on aga võtmesõna tänases energiajulgeolekus. Toidujäätmetest toodetavat biogaasi on samuti võimalik laialdaselt kasutada näiteks ühistranspordi kütusena. Seega, kogu kartuli-, banaani- ja arbuusikoored eraldi ning aitad panustada lisaks õhupuhtusele ja tervisele ka energiatootmisse ja julgeolekusse.
Puudu on ainult 1 samm: biojäätmed on vaja segaolmest välja saada!
10 fakti, mida peaks igaüks teadma biojäätmetest
1. Biojäätmed on nii köögijäätmed kui ka aia- ja haljastusjäätmed.
2. Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal.
3. Kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%.
4. Kui koguda biojäätmeid konteinerisse, on kõige mõistlikum panna need konteinerisse lahtiselt. Võib panna ka paberkotis või täielikult biolaguneva ja komposteeruva kotiga. Nipp: pane bioämbri põhja papist munakarp, see püüab kinni vedelikud ning laguneb pärast koos jäätmetega.
5. Kui teed ise komposti, väldi kindlasti plasti sattumist komposti hulka.
6. Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
7. See, et biojäätmed valatakse prügiautos kõik kokku, on linnalegend. Moodsatel prügiautodel on kaks kambrit: korraga saab auto võtta kortermaja juurest peale nii segaolmejäätmed kui ka biojäätmed. Sealt tulevadki jutud, et valati kõik kokku.
8. Kõige mõistlikum on biojäätmetest toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamiste kütmiseks või autode kütusena. Nii saab igaüks panustada ka energiajulgeoleku suurendamisse – lihtsalt toidujäätmeid eraldi kogudes saab aidata panustada kodumaisesse energiatootmisse.
9. Kompostimisel läheb raisku jäätmetes olev energeetiline ressurss – gaas, lisaks tekib kompostimise käigus tuntav haisuhäiring ning kompostil puudub arvestatav turunõudlus ja kasutusotstarve.
10. Biojäätmete liigiti kogumine ja materjalina ringlusesse suunamine vähendab prügimäel prügilagaaside teket. Täna, kus meie segaolmejäätmetes on 30% biojäätmeid, on segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud – biojäätmed rikuvad ka kõik teised materjalid.
