Valgu mõisakooli juurde kuuluvad läbi aastakümnete ka suured puuvirnad, sest kooli paljudes ruumides annavad siiani sooja ahjud. Valgu kooli õpilaste mälestustes on kütmisega seonduvatel töödel oma kindel koht.
Mõisahoonet ümbritsevad suured puud, juured tugevasti mullas, loovad veel ühe seose õpilaste kodu-uurimislike töödega, mis viimastel aastatel Valgu kooli rambivalgusse on tõstnud. Seda suunda veab koolis õpetaja Ene Oisalu.
Juhuslik algus
Mõne aasta eest oli õpetaja oma 4. klassiga jõudnud legendide ja müütideni ja ta lasi lastel välja mõelda legende, kuidas nende koduküla on nime saanud. „Tulid väga huvitavad lood. Parasjagu nägin kodu-uurimise üleskutset ja tegin ettepaneku paremate tööde autoritele, et kõigepealt paneme kirja omaloodud legendi ja siis küla nime tegeliku loo,“ meenutas õpetaja Oisalu, kuidas valmis kollektiivne uurimistöö “Paiganimed Valgu mailt” (Töö ilmus Raplamaa Sõnumite koduloolises vahelehes Koduloolane 4. detsembril 2013 – toim).
Paar aastat hiljem korraldas Eesti pedagoogika arhiivmuuseum õpilasvõistluse „Kooliajalugu uurima!“. Rando Kristal, üks toreda legendi kirjutajatest, oli siis 7. klassis. Õpetaja tegi talle ettepaneku võistlusel osaleda, aga toonitas, et suur osa ettevalmistustest langeb suvekuudele. Noormees saatis mitmel korral õpetajale tutvumiseks oma pooliku töö, arvestas tehtud ettepanekute ja parandustega. Suur vaev olnud kooli arhiivi läbituhnimine, et algmaterjale leida, sest need ei ole süstematiseeritud.
„Kui ma ennekõike pakun präänikut ehk püüan õpilastes huvi tekitada, et nad sellise uurimistöö ette võtaksid, siis juhendajana olen nõudlik. Kindlasti oli hea tulemuse saavutamisel ka kodu toetus taga,“ rääkis õpetaja.
Ühine pingutus kandis vilja: Rando Kristali töö „Valgu kool läbi sajandite“ valiti 12 parema hulka ja kanti 2016. a oktoobris konverentsil ette.
Seejärel osales noormees sama materjaliga Rapla maakonna õpilaste kodu-uurimiskonverentsil, kus töö hinnati põhikooliastme parimaks. Ainsana sellest vanuserühmast esitati töö üle-eestilisele koolinoorte kodu-uurimiskonverentsile Pärnus 25. novembril 2016. Ka seal läks väga hästi – sisu ja esitlus olid oma vanuserühma parimad. Rando töö on ka eeloleval suvel peetava Valgu kooli 170. aastapäeva üheks kingituseks. (Töö ilmus veidi lühendatult käesoleva aasta 1. veebruari Koduloolases – toim.)
Oisalu sõnul sattus ta kodu-uurimisega kokku juhuslikult – kooli sekretär saatis talle üleskutse edasi. Sellele järgnes hea koostöö õpilasega, mis päädis mitme tunnustusega. Praegu uusi kodu-uurimustöid käsil ei ole. „Ka õpetaja vajab juhendamisest puhkust,“ kõlas selle teema lõpetuseks. Ene enda suguvõsa uurimine ootab pensionipõlve. Huvi tal asja vastu on ja mõned märkmedki on kirja pandud, aga praegu kulub aeg ja energia olevikule.
Hetkel toetab Oisalu Valgu õpilasaktiivi, et kirjutada projekt noortealgatuslike ideede „Nopi üles“ konkursile. Eesmärk on panna Valgust käima ujumisbuss, sest liinibussi ajad Märjamaa ujulasse sõitmiseks ei sobi. Õpilased valmistasid plakati ja kirjutasid kokku taotluse, õpetaja aitas kalkuleerida rahalist poolt. Selle töö käigus tekkis õpilastel uus mõte – viia kevadel külas läbi kogukondlik tervisepäev. „Lapsed tegutsevad meelsasti, aga nad vajavad utsitamist. Kordan neile, et praegu pooleli jätta ei tohi,“ rääkis õpetaja.
Ene Oisalu näib olevat õpetajaks sündinud, aga seda tööd teeb ta alles kümme aastat. Lisaks on ta hea näide elukestvast õppimisest. „Töötasin varem raamatupidajana, aga mind koondati kolm korda järjest. Mõtlesin siis, et enda arvates olen päris tubli inimene, kes on üles kasvatanud ka kolm last, ja äkki oled mittevajalik. See oli aeg, kus 25+ vanuses inimesi peeti juba vanaks. Mina hakkasin siis lähenema 40-le ja tundsin äkki, et olen vanaks saanud. Läksin esmalt Kohila paberivabrikusse liinitööle, et saaksin õppida sotsiaaltööd,“ meenutas naine oma elus uut algust.
Reet Saar / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 22. veebruari Raplamaa Sõnumitest
