Lugeja küsib: Vahetasime töötervishoiuteenuse pakkujat ning oleme veidi segaduses. Eelmine teenusepakkuja käis meil tootmises töökeskkonda vaatamas ja inimestega suhtlemas, aga uus seda teha ei soovi, ta saab vajaliku info riskianalüüsist. Kas tööandja saab nõuda, et töötervishoiuarst tuleks ettevõttesse kohapeale?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Töötervishoiuarsti kohustus tutvuda töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega töökohal on sätestatud sotsiaalministri 24.04.2003 määruses nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ § 5 lõikes 4. Selleks, et töötervishoiuarst saaks hinnata konkreetse töö või töökorralduse sobivust konkreetsele töötajale, peab ta lisaks töötaja terviseseisundile olema väga hästi kursis ka sellega, millist tööd ning millises töökeskkonnas inimene teeb.
Loomulikult tutvub töötervishoiuarst ka töökeskkonna riskianalüüsiga, kuid paraku ei ole alati kõik ohud riskianalüüsis kajastatud või nende võimalikku mõju on alahinnatud. See tähendab omakorda, et ainult sellisele infole tuginedes tehtud otsus ei anna kindlust, et töötajale tehtav töö ja töökeskkond tõesti sobib.
Riskianalüüsis võivad mõned teemad, mis tunduvad igapäevases töökeskkonnas tavapärased, jääda tähelepanuta. Näiteks müras töötamine või ohtlike kemikaalide kasutamine. Töökohta külastades on aga kohe kuulda, et töökeskkonnas on tugev müra, või näha ja tunda, et kasutatakse ohtlikke kemikaale. Seega saab töötervishoiuarst töökeskkonda külastades oluliselt parema arusaama töökeskkonnast ning sellisel juhul täidavad ka tervisekontrolli tulemused oma eesmärki.
Tervisekontrolli tehaksegi ju selleks, et säästa töötajate tervist ja avastada võimalikult varakult terviseprobleemid, et nende süvenemist saaks pidurdada. Kui aga tervisekontrolli tehakse lihtsalt nõude pärast, siis on raha küll kulutatud, aga töötajate tervis ei pruugi olla säästetud.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et töötervishoiuteenus on nagu iga teine teenus – esmalt tuleb selgeks mõelda, miks seda vaja on ning lähtuvalt vajadusest valida ka koostööpartner. Kui koostöö ei suju või koostööpartneri tegevus ei vasta ootustele, tuleks sellest esmalt koostööpartnerile teada anda ning püüda leida lahendus. Kui olukord ei parane, tuleb koostööpartnerit vahetada.