Mihkel Nestor, SEB majandusanalรผรผtik
2022. aastaks tehtud ennustused osutusid selgelt liiga optimistlikuks ja kiire hinnatรตus ning majanduskonjunktuuri halvenemine on analรผรผtikute kompassinรตela nรผรผd hoopis vastassuunda keeranud. Ent kas on ehk lootust, et seekordse pessimismilaine najal eksitakse majanduse tuleviku ennustamisel hoopis teise รครคrmusse?
2023. aastale seatud ootused on vรคga madalad
2023. aasta on alanud negatiivsete nootide saatel. IMF-i vรคrske hinnangu pรตhjal ootab kolmandikku maailmamajandusest ees sel aastal kahanemine. Euroopa Liidu majandusest satub riikide SKP koondmahu pรตhjal langusse isegi pool. Pรตhjused, miks vรคljavaade on sedavรตrd negatiivne, pรคrinevad muidugi juba eelmisest aastast. Ent kui mullu kandis majandust veel headel aegadel kogutud hoog, siis tรคnavu hakkavad need mured juba tรตsiselt ettevรตtete รคri ja inimeste heaolu kahandama.
Kรตigist muredest olulisim on muidugi endiselt vรคga kรตrge inflatsioon ja sellest tulenev vajadus seda intressimรครคrade tรตstmise abil kontrolli alla saada. Kuigi nii USA-s kui ka euroalal on inflatsioon nรคitamas esimesi mรคrke aeglustumisest, oleme normaalsusest endiselt vรคga kaugel. Novembris kasvasid hinnad euroalal 10% ja รhendriikides 7%. Murettekitav on eelkรตige see, et kui peamine โsรผรผโ on seni lasunud energial ja toidul, siis iga kuuga suureneb teiste kaupade ja teenuste panus, muutes hinnatรตusu oluliselt laiapรตhjalisemaks.
Jรตudes ennustuste juurde, siis inflatsioon tรคnavu kindlasti aeglustub, ent aeglaseks ei saa seda nimetada sellegipoolest. Nigelam majanduskonjunktuur muudab hindade tรตstmise keeruliseks, ent hinnatรตusus on kรผllaga inertsi, et kujundada tรคnavune inflatsiooninรคit mรคrkimisvรครคrseks. Jonnaka inflatsiooni tรตttu ei ole pรครคsu ka intressimรครคrade edasisest tรตstmisest. Praeguste ennustuste kohaselt jรคtkavad nii USA fรถderaalreserv kui ka Euroopa keskpank intressitรตusudega, mille tulemusena kujuneb peamiseks intressimรครคraks รhendriikides 4,75% ja Euroopas 3%.
Kuigi keskpankurite viimased sรตnavรตtud on turgusid pigem oma jรตulisusega รผllatanud, ei eeldata pikemas plaanis, et intressimรครคrad veelgi tรตusta vรตiks. Nii saavutab praeguste tulevikutehingute pรตhjal Euribor oma tipu sellel aastal, kui detsembriks ennustatakse 3 kuu Euriborile umbes 3,5% taset.
Euroala nรตrkus halvendab Eesti ekspordi vรคljavaadet
Nagu teada, moodustab eksport umbes 80% Eesti SKP-st ja selle peamine sihtkoht on Euroopa. Kรตrgemad intressimรครคrad ning madalam nรตudlus seda kindlasti ei soosi. Siiani on euroala majandus pidanud raskustele vastu รผllatavalt hรคsti. Siiski nรคitavad viimased kรคttesaadavad andmed oktoobri kohta, et tรถรถstustoodang jรคtkas veel kasvu, aga jaemรผรผk juba kahanes.
Senistest tulemustest oluliselt kehvemad on aga ettevaatavad indikaatorid. Kรตige nigelamas seisus on eurooplaste tarbijakindlus, mis on nรผรผdseks langenud madalamale, kui olid selle pรตhjad koroonakriisi vรตi isegi 2008.-2009. aasta finantskriisi ajal. Kiire hinnakasv on olnud Euroopa tarbija jaoks harjumatu ja sundkulude oluline tรตus halvendab oluliselt nende vaadet eluolule. Teisalt on tรถรถturg pรผsinud lausa suurepรคrases seisus: tรถรถtus on madal ja palgakasv kiirenenud. Tรถรถturuolukorra vรคga olulist halvenemist tรคna ka ei prognoosita, mistรตttu vรตiks tarbijakindlus inflatsiooni aeglustumisel ka paraneda. Meeles tuleb muidugi pidada seda, et euroala riikide sees on erinevused suured. Samuti mรตjutavad Eesti majanduse vรคljavaadet kav euroalast vรคljaspoole jรครคvad riigid nagu Rootsi, kellele selleks aastaks prognoositakse oluliselt suuremat majanduslangust, kui on euroala riikide keskmine.
Eesti majandusolukord halveneb
Eesti vรคiksuse vรตlu ja valu on see, et mitmed euroala majanduse hรคdad on siia jรตudnud kohale oluliselt kiiremini. Nii on nรคiteks tรถรถstustoodangu langus jรตudnud nรผรผdseks juba kahekohalise protsendini ning ka jaemรผรผk kahaneb oluliselt kiiremas tempos kui mujal Euroopas. Teisalt on lootust, et vรคhemalt osa Euroopa majandust kimbutavaid hรคdasid suudetakse seljatada seetรตttu ka kiiremini. Ehkki inflatsioon on endiselt vรคga kรตrge, kรผรผndides mullu detsembris 17,6%ni, on see juba mitmendat kuud olnud languses ja vรตiks kรคesoleva aasta lรตpuks jรตuda รผsnagi tagasihoidlike numbriteni.
Positiivse poole pealt on seni pรผsinud heas seisus ka tรถรถturg, kuid see ei tรคhenda, et tagasilรถรถke poleks oodata. Nรคiteks รคhvardab tรถรถstuse madalseis kujuneda pikemaajaliseks, kuna on seotud Pรตhjamaade kinnisvaraturul vรตimust vรตtnud jรครคajaga, kust taastumine vรตtab kaua aega. Seetรตttu on osa tรถรถstusettevรตtteid sunnitud tรถรถtajate arvu vรคhendama, mis paratamatult mรตjutab ka tarbimist. Eesti tรถรถturg on muutustele majanduskonjunktuuris reageerinud tavaliselt รผsna kiiresti, mistรตttu vรตib praegune alla 6% tรถรถtuse mรครคr tรตusta รผle 8%.
Lisaks tรถรถtuse kasvule mรตjutab sisetarbimist ka jonnakalt kiire hinnatรตus, mis rรถรถvib majapidamistelt ostujรตudu. Siiani on tรถรถturu suurepรคrane seis julgustanud majapidamisi tarbimist senises mahus jรคtkama, kasutades selleks varasemaid sรครคste, kuid paratamatult ei saa selline olukord igavesti kesta. Mida kuu edasi, seda enam hakkab รผlimadal tarbijakindlus ka tegelikus tarbijakรคitumises avalduma. Juba praegu on nรคha, kuidas inimesed on hakanud edasi lรผkkama suuremaid ostuotsuseid, mis on jรตuliselt kukutanud kinnisvaratehingute arvu.
Kokkuvรตtvalt ootab Eesti majandust ees raske aasta, ent intressimรครคrade ja maailmamajanduse stabiliseerumine vรตib kaasa tuua ka รผllatavalt kiire taastumise.
