Laupäeval
Kooride kontserdil laupäeval Rapla kultuurikeskuses astusid saalitäie rahva ette kõigepealt Rapla noored mehed. Miina Härma – Ernst Enno „Teid ma teretan, Eestimaa pojad” kõlas isamaalise tervitusena. Sama meeleolu jätkus nooremate, poiste häältes Schulzi – Kuhlbarsi viisiga „Eestimaa, mu isamaa”.
Peaesinejat, Tehnikaülikooli akadeemilist meeskoori, võeti vastu tugeva aplausiga. Siis laulsid kõik koos ja niisugust meesteväge ei saa selle maja laval just tihti kuulda ja näha.
Edasi oli laulukava külalistelt. Topelttuuriga nagu oli kontserdireisi nimetus, tervitati Eestimaa mitmeid paiku – Põltsamaad, Viljandit, Kuressaaret, Rakveret, Raplat ja Türil-Paides tuleb detsembris kontsert kahes kohas ühel ja samal ajal. Ning koos esinema on kutsutud kohalikud hääled, siinses kultuurikeskuses siis Raplamaa noorte meeskoor ja Rapla poistekoor Thea Paluoja ja Signe Räägu ettevalmistava käe all.
Sellise uhke tuuriga tähistab meeskoor oma märkimisväärset (asutatud 15. detsembril 1945) sünnipäeva.
Meeste laul praeguste dirigentide Peeter Perensi ja Siim Selise juhatusel lummas saalitäit kuulajaid. Kava oli sisukas, meeleolukas, mitmekesine, kaunilt eestikeelne. Kõige vägevamalt kõlas Eduard Tubina lugu Taganejate sõdurite laul, loodud Uku Masingu sõnadele. See oli just tuuril esitamiseks ära õpitud.
Kontserdi lõpulaulus Kuldrannake olid taas kohal Raplamaa noored, igati väärilised partnerid külalistele. Üks endisi rektoreid Andres Keevallik on nimetanud sel aastal kena tähtpäevani jõudnud meeskoori tehnikaülikooli kroonijuveeliks. Siinne soe vastuvõtt peegeldus esinejate pooleltki. Rõõm oleks taaskohtuda.
Pühapäeval
Kontserdipublikut jätkus arvukalt ka pühapäevaõhtul Rapla kirikusse noore helilooja Pärt Uusbergi viiendale autorikontserdile „Te parem kuulake, kuis vaikus laulab”. Juhatas tema ise.
2008. a alustanud kammerkoor Head Ööd, Vend ja Pärt Uusberg ise on tuntud ja tähelepanuväärselt tunnustust kogunud: 2013. a Tallinna rahvusvahelise konkursi Grand Prix, aasta koor, saanud hakkama aasta kooriplaadiga. Heliloojal endal on ette näidata aasta koorihelilooja tiitel, ta on pälvinud VeljoTormise nimelise preemia ja Gustav Ernesaksa nimelise stipendiumi.
Kiituse on ära teeninud kontserdi kava, kus kirjas esitatavad laulud, aga ka mõtted ja muu teave, mis aitab muusika kuulajale lähemale tuua. Loeme: „Kui võrrelda esimese ja praeguse õhtu pealkirju, siis tundub, et midagi ei ole justkui vahepeal muutunud. Ise tunnen, et tegelikult on – ja samas, et ei ole ka. Nimelt temaatika, millega olen noore heliloojana tegelenud, … on minus aja jooksul süvenenud. …ikka ja jälle tajun muusikat ainukese lohutaja-rahustajana inimeseks olemise ajalikkusega leppimise teel.”
Väga sümpaatne on autorite valik, kelle tõsitekstid on heliloojat inspireerinud: Ernst Enno, Andres Ehin, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Juhan Liiv, Doris Kareva, Aila Meriluoto, Artur Alliksaar.
Kolm hingedeaja kontserti kõlasid ja kõlavad Tartu Pauluse, Rapla ja Tallinna Toomkirikus. Sakraalhoones ilmselt on niisuguse muusika õige koht.
Kuulad muusikat ja kuskilt seestpoolt ülimat vaikust. Ja seda, et su meeli on haritud. Mida võiks kuulaja veel tahta…
Tiiu Luht / Foto: Tiiu Luht
