Siseturvalisuse arengukava (2015-2020) järgi tekib turvalisus kindlustatuse ja turvatunde koosmõjust.
Turvatunne seejuures tähendab usku majanduslikku toimetulekusse, usku sotsiaalsesse hakkamasaamisesse, usku õigluse ja vabaduse tagamisse ning riiklikku julgeolekusse ja süütegude kaitstusse. Taustsüsteemilt jaguneb siseturvalisus ennetavaks ja reageerivaks. Ennetav ongi see, millesse igaühe panust oodatakse. Reageeriv on ja jääb ka edaspidi ainult riigistruktuuride ehk siis politseinike ja tuletõrjujate ülesandeks.
Mulle väga meeldib, et siseturvalisuse ülesehitamise juures on lähtutud neljast kesksest teemast: esiteks – turvalisus algab meist igaühest endist. Teiseks – kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada. Raplamaal oleme viinud ellu vigastuste vältimise programme aastast 2001. Kolmandaks – oluline on jõuda probleemide põhjusteni ja neid koostöös lahendada. Südant liigutas Tartus pättide käest peksa saanud noore isa mure: mida me saaksime teha, et ei oleks katkiste hingedega lapsi, kellest kasvavad julmad ja kalestunud inimesed. Ja neljandaks ning kokkuvõtteks – turvalisuse tagamine on terviklik. Seetõttu on ka maakonna turvalisuse nõukogusse koondatud väga erinevate valdkondade tippjuhid.
Mul on väga hea meel, et riik on võtnud vastutuse turvalisuse laiapõhjalise edendamise eest. 1998. aastast oleme Raplamaal koondanud erinevaid eksperte, et vigastuste vältimise ja turvalisuse programmidega ning koostööga edendada Raplamaa inimeste heaolu. Kuidagi hobina oli see kõik siiani – nüüd aga õnneks on teema väga tähtis, mis kindlasti kajastub ka mõne aja möödudes nii statistikas kui ka iga inimese hingerahus.
Ülle Laasner, maakonna tervisedendaja
Loe pikemalt 16. märtsi Raplamaa Sõnumitest
