Raplalastel oli juunikuu 16. päeval hea meel teada saada, et taas on ühe siit pärit mehe, seekord Pärt Uusbergi heliloomingut kõrgeimal tasemel hinnatud. President Toomas H. Ilves ütles selle aasta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemiat üle andes heliloojale ja dirigendile: “Teie loodud muusika ülendab inimese hinge.”
Pärt Uusberg ise on pigem tagasihoidlik. Näib, nagu ta ei sooviks avalike aurahadega loodud liiga konkreetset kuvandit endaga seoses. Ta tahaks pigem olla vaba, liikuv ja muutuv, sest küllap on temalt oodata veel mitmeid muusikalisi uudiseid. Veel on ta 29-aastane, arenev, uudishimulik, aldis uusi seoseid oma ellu vastu võtma.
Ometi on juba mitmeid selgeid markereid, mille järgi teda teatakse. Ta on loonud filmirolli, seisnud mitme koori ees, loonud ise koori, tema muusika on kõlanud laulupidudel ning presidendi vastuvõtul. Pole parata, noblesse oblige, seisus kohustab ja nõuab isikult, kes seda evib, sotsiaalsetele ootustele vastamist, oma kohustuste täitmist, eriti veel juhtivas rollis.
“Nüüd, kus olen diplomeeritud helilooja, asetub minu looming nii-öelda professionaalsesse konteksti. Kaasnevad kriitikute arvamused, kes arutlevad, millest miski on mõjutatud, millist esteetikat minu looming teenib. Alati kaasnevad tunnustusega ka teiste ootused, samuti suureneb kadeduse foon. Seega on heliloojana avalikumaks saanuna muutunud sel alal tegelemine ühtlasi ka pisut pingelisemaks.
Aga teatud mõttes annab tähelepanu ja tunnustus ka turvatunde. CV-sse kogunenud tunnustused loovad justkui helilooja firmamärgi – kui nimi pole võõras, siis tekivad kergemini uued kontaktid, tellimused. Kokkuvõttes on muidugi kõige olulisem teha võimalikult pühendunult oma tööd ning sellest lähtub ka sinu edasine käekäik. Tunnustused on tehtud töö tagajärg, mitte eesmärk omaette,“ räägib Pärt Uusberg.
Koori juhtimise soov sündis jalgpalli vaadates
“Ühel kevadisel päeval 11. klassis jalutasin Rapla peal ja nägin, kuidas paralleelklassivend juhendas jalgpallitrenni. Sellest tekkis mul äkki huvi juhendamise ja õpetamise vastu. Küsisin siis emalt, kas saaksin hakata uuest hooajast juhatama Riinimanda lastekoori. Ema soovitas mul rääkida dirigeerimisaluste osas Raul Talmariga, kes tol ajal töötas Raplas kultuurikeskuse juhatajana. Temalt sain aga hoopiski impulsi astuda G. Otsa nim Tallinna muusikakooli kooridirigeerimise erialale. Sealt algas üha professionaalsemalt muusikaga tegelemise tee.
Peaksin ütlema veel, et professionaalse muusiku tee otsale suunas mind ka trompetiõpetaja Aigar Kostabi, kellelt sain eratunde. Tema suhtumine muusikasse ning tema pillimängu kõrge kvaliteet mõjusid mulle väga inspireerivalt, olgugi et trompetimängijat minust ei saanud.“
Koorijuht on kahtlemata juht. Pärt Uusberg meenutab, kuidas see teda isiklikult on õpetanud kiiremaid otsuseid vastu võtma, vähem, ent see-eest täpsemalt ja ökonoomsemalt end proovis väljendama, aktiivselt mõtlema.
“Psühholoogiliselt ma just ei naudi inimeste ees olemist, aga mind inspireerib muusika, mistõttu dirigendi roll tundub mulle põnevana. Ma pigem üritan mõtestada muusikalisi fraase, et igaüks teaks oma rolli, et sellest tekiks kokkukõla. Muusikas on omad pingeväljad, joonistuvad helikaared, laulja võiks olla neist teadlik ja osata neisse sobituda. Mina ei taha end koorile üleliia peale suruda, ja kui lugu on kõigil hästi läbi tunnetatud, saabki igaüks kenasti ise hakkama.” Dirigent vaid turvaku seda protsessi, arvab Pärt.
Õhtused ja öised meloodiad
Kuulajale tundub, et Pärt Uusbergi loomingu sisim ülesanne pole mitte niivõrd üles äratada, kui rahustada ja tasakaalu luua. Tema loomingu iseloomustamiseks on kasutatud väljendeid nagu meditatiivsus ja vaikuse kohalolu.
Juune Holvandus / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 29. juuni Raplamaa Sõnumitest
