Uuringud andsid vastakaid tulemusi

Ministeeriumi tellitud uuring näitab elanike toetust Rail Balticule, kodanikuühenduse tellitu samas seda, et inimesed eelistavad uue Rail Balticu raudtee rajamisele kiiruse tõstmist praegusel raudteel.

Näiline vastuolu kahe uuringu vahel võib statistiku ja rahvastikuteadlase professor Ene-Margit Tiidu hinnangu kohaselt tuleneda sellest, et enne kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) tellitud uuringut tänavu septembris pole vastajatele pakutud välja võimalust valida kahe trassivariandi vahel ning üldiselt leiavad inimesed ju, et kiiret raudteeühendust Kesk-Euroopasse on vaja.
Rail Balticu koordinaator majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) leidis, et peamiselt sõltuvad uuringute tulemused sellest, mida konkreetselt on küsitud ning millised on uuringuks püstitatud hüpoteesid.
ARB tutvustas enda tellitud avaliku arvamuse uuringut pressikonverentsil nädala eest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, täpsemalt nende valitsemisalasse kuuluva Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) tellitud värskeim uuring valmis aasta eest, lähinädalail on plaanis neil läbi viia järjekordne. ARB-i uuringu tegi uuringufirma Socio, TJA oma Faktum & Ariko.
ARB-i tellitud uuringus küsitleti 1115 ja TJA omas 1027 inimest. Mõlema puhul moodustas valim esindusliku läbilõike Eesti ühiskonnast, nii et tulemusi võib laiendada kogu elanikkonnale. ARB-i puhul siiski internetti kasutavale elanikkonnale, sest uuring viidi läbi internetiküsitluse teel. ARB-i uuringus küsitleti 20–74-aastasi, ministeeriumi omas 15–74-aastasi inimesi.
ARB-i uuringus esitati üks põhiküsimus: „Juhul kui samade kuludega Eesti riigieelarvele oleks võimalik teostada üks kahest alternatiivsest projektist – Eesti olemasoleva raudteevõrgu kiiruste tõstmine või uus Tallinn-Pärnu-Riia raudtee Rail Baltic –, missugust varianti peaksite otstarbekamaks?”
Variandi A ehk Eesti olemasoleva raudteevõrgu kiiruse tõstmise puhul uuendatakse raudteevõrk Tallinna-Narva ja Tallinna-Valga suunal 200-kilomeetrise tunnikiiruseni ja ülejäänu 120-kilomeetrise tunnikiiruseni aastaks 2025. Sõiduajad Narvast, Valgast ja Pärnust Tallinnasse jääksid pooleteise tunni piiresse, Riiga jõuaks kolme tunniga. ARB tähistas selle variandi märksõnaga „Estlinn”, kuna kohalejõudmise aeg Eesti piires on võrreldav suurlinna ühest servast teise jõudmisega. Estlinn ühendab Tallinnat Riiaga läbi Tartu ja Valga, nii-öelda ajaloolist trassi mööda. Sellele trassile on võimalik liikuda ka Narvast ja Haapsalu poolt.
Variandi B ehk Pärnu kaudu kulgeva Rail Balticu puhul säiliks olemasoleval raudteevõrgul praegune kiirus.
52 protsenti vastajaist eelistas või pidas esmajärjekorras vajalikuks A-d ehk Estlinna varianti ehk kiiruste tõstmist praegusel raudteel. 27 protsenti oli praegu kavandatava otsetrassi poolt. Veidi alla 20 protsendi oli neid, kellel arvamus puudus või kes kumbagi varianti oluliseks ei pidanud.
MKM-i uuringus küsiti kõigepealt, kas nad on midagi kuulnud Rail Balticust. Neilt, kes olid, küsiti edasi, kas nad seda ka toetavad. Projektist kuulnuist 26 protsenti toetas kindlasti ning 43 protsenti pigem.

Vivika Veski / foto: Jaak Kadarik
Loe pikemalt 19. oktoobri Raplamaa Sõnumitest