Marion Pettai on 22-aastane Rapla naine, kes on olnud silmapaistev mitmes valdkonnas. Tänavu valisid kolleegid ta aktiivse tegevuse eest abipolitseinikuna politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri aasta parimaks vabatahtlikuks.
Pettai on Raplamaalt pärit ning peab Raplat oma lapsepõlvekoduks, kuigi viimased kaheksa aastat ehk oma noorukipõlve on ta veetnud Tallinnas. Pettai ütleb enda kohta, et ta on hakkama saaja tüüp, põhjendades sellega, miks ta otsustas tavagümnaasiumist loobuda ning minna õppima Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumisse, et kooli kõrvalt tööl käia.
Sel ajal sai alguse tema karjäär turunduses. Nimelt asus Pettai tööle Kanal 2 turundusassistendina. Esialgu kooli kõrvalt oli töökoormus väike. Kui kool sai lõpetatud, hakkas ta otsima lisavõimalusi enese täiendamiseks. Pettai esimene tööülesanne oli sisestada Kanal 2 saadete-sarjade reklaame eetriprogrammi ja turundusjuhi assisteerimine. Sealt edasi hakkas ta saateid pildistama. Näiteks pildistas ta Margna produktsioonis saateid „Kuldvillak“ ja „Minu mees suudab“. Pettai oli saate „Mis? Kus? Millal?“ ametlik fotograaf. Fotograafi ja fotohaldurina oli Pettai ülesandeks meediat fotodega varustada.
Ajapikku lisandus tööülesannete hulka ka kujundus. Pettai õppis selgeks kujundusprogrammi kasutamise ning asus kujundama Kanal 2 reklaame ajalehtesse ning bännereid veebi. Ühel hetkel ülendati naine assistendiametist turundusspetsialistiks ning ülesandeid tuli veelgi juurde.
Teles töötamise tõttu hakkas Pettai huvi tundma ka operaatoritöö vastu ning omandas teleoperaatori kutse. Alal, mil enamik on mehed, torkas naine suure 15 kg telekaameraga silma. Rapla naise operaatoritööd oleme näinud näiteks „Suure komöödiaõhtu“ telgitaguseid, „Kuula mu laulu“ või Elu24 Anu Saagimi laive vaadates.
Pettai jaoks oli töö Kanal 2 võimalus oma hirmude ületamiseks. Naine tunnistab, et varem pelgas ta inimestega, veel enam televiisori vahendusel tuntuks saanud inimestega suhelda, aga teles töötamine on aidanud tal sellest hirmust üle saada. Operaatorina töötamise kogemuse eest on Pettai väga tänulik ja ütleb, et vaatamata vastutusrikkale tööle anti talle kui algajale siiski vaba voli.
Kõigele vaatamata hakkas Pettai endalt küsima, mis saab edasi ning kellena ta õigupoolest töötada soovib. Lähikondsete jaoks täiesti ootamatult hakkas teda pärast nelja aastat tõmbama teletööst ja suurlinnast eemale ning hoopis sinise vormi suunas.
Stina Andok / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 7. detsembri Raplamaa Sõnumitest
