Läänetraditsiooni kristlased alustavad täna, 1. märtsil nelikümmend päeva kestvat paastuaega. See on igakevadine traditsioon, mis algab alati tuhkapäeval ehk järgmisel päeval pärast vastlapäeva. Paastuaeg kestab ülestõusmispühani, mis on kristlaste jaoks üks rõõmsam aeg aastas.
Milleks ja millest paastuda? Kas see on koguduse liikmele kohustuslik? Et nende teemade üle arutleda, istus Raplamaa Sõnumid laua taha EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toometiga.
Vastlapäeval meeldib inimestele kuklit süüa ja mäel liugu lasta. Ka hernesupp ei jää mängust välja. Samas võib kergelt ununeda selle tähtpäeva üks olulisi tähendusi – tegemist on viimase päevaga pidutsemiseks enne paastuaja algust. Katoliiklikes Vahemere maades peetakse vastlapäeva puhul karnevale. Sõna “karneval” pärineb itaalia keelest ning see koosneb kahest osast. “Carne” tähendab liha ja “vale” hüvastijättu. Seega on vastlapäeva puhul tegemist sündmusega, mil jäetakse hüvasti lihaga. Algab paastuaeg.
Tänapäeval ei tule tingimata paastuda just lihast, kuid see on üks võimalus. Igal paastujal on ise võimalus valida, millest ta neljakümne päeva jooksul loobuda soovib. Selleks võib olla ükskõik mis inimeses kiusatust tekitab ning mille tarbimist soovib ta vähendada. Paastuda võib maiustustest, alkoholist, lõunasöögist või tänapäevases võtmes näiteks sotsiaalmeediast või internetist laiemalt. Igaüks võib leida enda elust sobiva nüansi, millest kuni ülestõusmispühani hoiduda.
Vanatädi hooldekodus
Paastuaja algust märgib tuhkapäev. Tänavu langeb see 1. märtsile. Paastumisega valmistuvad usklikud ette Kristuse ülestõusmiseks kolmandal päeval pärast ristilöömist. Illimar Toomet rääkis, et üks selle perioodi märksõna on tähelepanu pööramine puudustkannatavatele inimestele.
“Tegelikult see ongi paastu mõte,” selgitas Toomet. Ta tõi paralleeli advendiajaga, mida võib pidada väikeseks paastuks. Ka siis pööratakse rohkem tähelepanu neile, kes vajavad abi. “Jõulutunnel” on selles osas hea näide. “Õpi tähele panema puudustkannatajat ja teda aitama,” võttis Toomet kokku mõlema perioodi sügavama mõtte. Ta lisas, et pühakirja järgi on paastu mõte õppida elama jumalikul viisil – sellisena, milliseks Jumal on meid inimesena loonud.
“Me peaksime armastama ligimest nagu iseennast ja Jumalat üle kõige. Kas me siis ei oska? Ei oska!” ütles Toomet. Selleks tulebki tema sõnul võtta mingid perioodid aastas ja harjutada. Siit tuleb välja ka paastuaja eelis. See on konkreetne periood, kus võib võtta endale kohustuse, mida järjepidevalt täita. Näiteks võib see olla vanatädi külastamine hooldekodus. Ja kui inimene on seda nelikümmend päeva teinud, siis võib ta endalt küsida, et miks ma muul ajal seda teha ei saa. Vanatädi hooldekodus vajab lähedaste hoolitsust ka pärast ülestõusmispühi.
Facebooki konto sulgemine
Seda, millest Illimar Toomet ise paastub, ta avalikult välja öelda ei taha. “Olen mõelnud ühte asja, mida ma soovin teha, aga ma ei ütle seda välja. See ei ole asi, mida tahaksin kellegagi jagada,” sõnas ta. Küll aga ütles ta, et peab võitlema oma sooviga süüa kõike, mis talle meeldib. Piiri tuleb pidada, aga tema enda sõnul ei ole see paastuaja põhiline eesmärk.
Koguduse liikmetele on paastumine õpetaja sõnul soovituslik. Sealjuures ei ole peamine küsimus, kuidas keegi suudab dieeti pidada, vaid õppida oma kiusatustega võitlema. Selleks kiusatuseks võib näiteks olla soov iga natukese aja tagant logida sisse Facebooki ja uurida, mida uut inimesed postitavad. Eriti juhul, kui inimene tunneb, et sotsiaalmeedia võtab temalt liiga palju aega.
Toomet rääkis, kuidas tema enda Facebooki konto sulges. Ta kasutas seda kahe kuu jooksul, kuni tundis, et tekib kiiresti süvenev sõltuvus. Ühel päeval kohtus ta tuttavaga, kes tervitas teda sõnadega: “Internet on kuradist.” Omavahel räägiti sel teemal edasi. Samal päeval kohtas Toomet ühte teist tuttavat, kes kurtis, et MSN (suhtlusvõrgustik) võtab temalt liiga palju aega.
Siim Jõgis / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 1. märtsi Raplamaa Sõnumitest
