Eesti on ikka ja jรคlle otsinud oma Nokiat, mis teeks meid ratsa rikkaks ja tooks lรตpuks head ajad ka meite maadele. Tundub, et nรผรผd on see leitud โ Eesti mets! Eestlased on alati olnud รผks metsarahvas ja oma metsa รผle uhkust tundnud nagu soomlased oma Nokia รผle.
Eesti mets ongi nagu Soome Nokia โ kunagine vรตimas elektroonikahiid, mille viimased riismed on Hiinale maha mรผรผdud ja maha vaikitud. Kรผmnenditagused armastatud telefonid heal juhul vedelevad veel kellelgi nostalgiliselt sahtlipรตhjas ja ootavad eletroonikaromude kogumispunkti viimist.
Eesti mets on meie Nokia โ samamoodi riismeteks riisutud ja vรคlismaale maha mรผรผdud. Eesti metsa meenutavad veel vaid sรผgavad, porised vaod lageraielankide vahel. Meie Nokia on muudetud saepuruks, graanuliteks ning susiseb vaikselt kellegi katlas. Puidutรถรถstur on aga endale ostnud uue maasturi, รunakese (mitte Nokia), kรคinud perega Tais, ostnud uue Samsungi nutiteleri, naisele uued rinnad jm.
Aga kui te veel pole aru saanud, siis teadke, et Eesti metsa- ja puidutรถรถstus kasvatab Eesti jรตukust ja see tulu jรตuab kรตigi Eesti kodanikeni! Nii รผtles Eesti Metsa- ja Puidutรถรถstuse Liidu tegevjuht Henrik Vรคlja1 2016. aastal Riigikogus toimunud konverentsil โVรครคrtustame metsa โ kasvatame majandustโ.
Eesti metsa asukad ja korilased aga vaatavad nรตutult tehtud laastamistรถรถd ja tunnevad, et neid on jรคrjekordselt amputeeritud. Looma- ja linnuriigi esindajatel ei ole enam kohta, kus pulmi pidada, pesa ehitada, poegi kasvatada ega ala, mida valvata ja vรตรตraste eest kaitsta. Ahne inimloom on oma harvestermonstrumiga kรตik lagedaks teinud ja jรคtnud alles vaid rรคmpsu, kus รผksikud allesjรครคnud mutukad ja putukad saavad uuesti evolutsiooniteooria paikapidavust katsetama hakata, et siis 80 aasta pรคrast oleks tรถรถsturitel taas saagida tihumeetreid, mida rahaks konverteerida.
Kui aga pidada Nokia all silmas eesrindlikku ja innovatiivset saavutust, siis vรตiks Eesti mets Eesti Nokia olla kรผll. Uue aja innovatiivsus peaks รตppima varasemate generatsioonide vigadest ning olema orienteeritud lahendustele, mis tooks รผhiskonnale tervikuna kasu.
Eestil on eeskujusid, kelle vigadest รตppida. Riigid, kus looduslik mets on muutunud harulduseks, nรคevad nรผรผd rรคngalt vaeva, et taastada kunagisi looduskooslusi ning โistutadaโ loodusesse tagasi sealt kadunud loomulikke liike, nii taimi kui ka loomi. Sellele kulub palju nii raha kui ka aega. Eesti maadleb endiselt โmรคdanevate tihumeetriteโ probleemiga ning nรคeb meie looduse kuningaid probleemsete isenditena, kes ohustavad majandustegevust ja kelle tapmiseks tuleks jahiluba anda.
Ometigi vรตiksime Eesti metsa Eesti Nokiana kasutada nii, nagu see paljude eestlaste jaoks on โ vรครคrtusliku, haruldase ja toimiva looduskooslusena, mille seoseid maailmale tutvustada. รlikoolides peaks keskenduma rohkem keskkonnahoiu- ja loodusteaduste arendamisele plasti- ja metallitรถรถstuse arendamise asemel. Eesti vรตiks olla globaalse keskkonna taastamise ja rohelise liikumise eestvedaja, selle asemel et pรผรผda jรคrele rรผhkida kรคttesaamatule ja hullumeelsele tarbimisรผhiskonnale.
1. โMetsa- ja puidutรถรถstus on Eestis pikkade traditsioonidega majandusharu, mille roll majanduses on taaskord tรตusuteel. Tegemist on รผhega vรคhestest valdkondadest, mille vรคliskaubanduse bilanss on positiivne ja mis kasvatab Eesti jรตukust.
Seejuures ei ole vรคhetรคhtis, et see tulu jรตuab otseselt sektori 38ย 000 tรถรถtaja, 110ย 000 erametsaomaniku ja RMK kaudu kรตikide Eesti kodanikeni,โ รผtles Eesti Metsa- ja Puidutรถรถstuse Liidu tegevjuht Henrik Vรคlja.
http://empl.ee/kasulikku/uldkogude-seminaride-ettekanded/vaartustame-metsa-kasvatame-majandust/
Haldi Ellam