Jutuajamine Raplamaa noortekogu presidendi Terli Teekiviga

Abiturientidel on juba alanud pingeline eksamiperiood. Vaatamata sellele leidis Orgitalt pärit Märjamaa gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Terli Teekivi (18) aega, et rääkida oma tööst Raplamaa noortekogu presidendina.

Tõenäoliselt on Terli nii mõnelegi lehelugejale tuttav kuutaguselt Miss Raplamaa 2017 finaalvõistluselt. Seekord räägime temaga aga hoopis Raplamaa noortekogu tegemistest, mille president Terli teist aastat on. See ei ole aga tema ainus huviala – aktiivne neiu on lõpetanud muusikakooli klaveri erialal ning tegeleb juba väikesest peale tantsimise ja laulmisega. Ta tantsib rahvatantsu noorterühmas Tindar ning laulmas käib Raplas Thea Paluoja juures.
Umbes poolteist aastat tagasi mõtles Terli endamisi, et võtab vastu kõik uued pakkumised, mis temani jõuavad. „Mõtlesin, et ma olen noor ja võimalusi tuleb elus palju,“ selgitas ta. Üks tee viis teiseni ning koos Rapla maavalitsuse tervisedenduse spetsialisti Ülle Laasneriga korraldati maakonna õpilasesindustele sisukate koolitustega sügiskool. Kuna õpilasesindustes on palju noori, saadi sealt noortekogule liikmeid ja hakati vaikselt toimetama.
Pooleteise aastaga on traditsiooniks saanud Raplamaa noortekogu osaluskohvik, kus ühise laua taga arutavad olulistel teemadel aktiivsed noored ja vanemad inimesed. 9. mail ootab noortekogu ees Kohilas töötoa „Tuleviku arhitektid“ läbiviimine. Seal tutvustatakse noortele demokraatia ja kohaliku omavalitsuse mõjutamise tööriistu ning lahendatakse üks kohalike noorte jaoks oluline probleem. Oma toimetamistest noortekogu presidendina lasime Terlil endal rääkida.

Räägi kõigepealt, kuidas sul eesti keele eksam läks?
Algul ma tundsin, et ma ei tea, mida teha. Kõigepealt tuleb ju valida kirjand nelja teema vahel. Esimene neist oli ilukirjandus ja ma mõtlesin, et seda ma kindlasti ei tee, kuna ma ei ole selles nii sees. Siis valisingi teemaks stereotüübid ja soorollid ja kuidas need on muutunud sajandi jooksul. Kirjutasin, kuidas naistel on vaja rohkem pingutada kui meestel, et kõrgele ronida oma karjääriredelil. Teisena kirjutasin, kuidas mehed on rohkem direktorid ja naised rohkem õpetajad. Näitena tõin siia Raplamaa gümnaasiumid, millest vaid ühes on naisdirektor.
Viimasena arutlesin selle üle, kuidas kunagi said naised lapse ja jäid kohe lapsepuhkusele, aga minu arvates on tänapäeva ühiskonnas hakanud see muutuma nii, et mehed jäävad hoopis lastega koju. Näiteks tõin filmi „The Intern“. See oli nendest neljast teemast kõige rohkem minu teema.

Kui palju inimesi Raplamaa noortekogusse kuulub?
Seitseteist. Kõige noorem on neljateistaastane, aga vanuseklass on 14-28. Ei pea olema kooliõpilane, et liige olla.

Mariliis Vest / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 3. mai Raplamaa Sõnumitest