Raplamaa kaasaegse kunsti keskus (RKKK) viis 2025. aasta juulis sisse muudatused oma juhtkonnas. Uueks juhatuse liikmeks sai Eteri Tõlgo, kes on nüüdseks olnud selles rollis juba rohkem kui pool aastat.
RKKK juhatus koosneb kahest liikmest ning kogenud tegijana jätkab juhatuses Kairi Orgusaar. Aastaid toimetas RKKK juhatuse liikmena Kairi Orgusaare kõrval Riin Pallon. Tema lahkus keskusest, et keskenduda oma loomingule ja kunsti õpetamisele. Alates oktoobrist 2025 tegutseb ta oma stuudios “Vabad Kunstid”. Kuna sellega vabanes koht RKKK juhatuses, pakkus Orgusaar seda Tõlgole, kes väljakutse vastu võttis.
Tegelikult võib ka Eteri Tõlgot pidada kogenud tegijaks, sest tema sidemed Raplamaa kaasaegse kunsti keskusega ulatuvad nii kaugele, kui see asutus üldse olemas on olnud. RKKK juhatus ei ole aga tema jaoks töökoht, vaid hobi. Ta töötab Rapla Magaziini kaupluse juhatajana. Kunstimaailma sukeldub ta pärast tööpäeva, sest see annab uue hingamise ja energia.
“Kui Kairi selle ettepaneku tegi, siis ma tegelikult hetkeks mõtlesin. Lihtsalt sellepärast, et ma teen seda kõike oma põhitöö kõrvalt. Aga ma tahan ikkagi kujundada näitusi ja aidata kaasa,” rääkis Tõlgo. See lähenemine ei ole kaugeltki üllatav, sest tema side nii RKKK kui ka Kairi Orgusaarega ulatub 15 aasta taha. Juba aastal 2008 korraldas Orgusaar Raplas kunstikursusi, millest Tõlgo osa võttis. Kui RKKK 2010. aastal asutati, hakkas ta loomuliku jätkuna ka selle tegevuses kaasa lööma.
Tänavu möödub sellest juba 16 aastat ning tihe side on Tõlgol keskusega püsinud terve selle aja. Tõele au andes tuleb siiski välja tuua, et vahepeal oli paari aasta pikkune periood, kui Tõlgo keskendus kirjakunstile Anu Purre käe all ning RKKK-s sel ajal ei käinud. Kui esitada küsimus, kumb talle rohkem meeldib, kas näituse kujundamine või maalimine, vastab ta, et näituse kujundamine. Tänaseks on ta kujundanud juba kümme näitust.
Üks suuremaid neist oli “Käe all voogav joon” aastast 2013, mis koostati koostöös kirjaniku ja luuletaja Mathuraga, kes oli andnud välja samanimelise luulekogu. See oli muuseas väga suur näitus, mis koosnes vähemalt neljakümnest maalist. Kairi Orgusaar meenutas, et oma mahu tõttu oli seda keeruline kujundada. Ometi võttis Tõlgo selle toona enda peale ja tegi ära. “Pärast seda teadsin, et Eterit saab näituse kujundamise kohapealt usaldada,” rääkis Orgusaar.
Veel üks suur näitus, mille Tõlgo kujundas, oli 2025. aasta kevadel üles seatud “Kunstis olemised”, mis tõi kokku palju kunstnikke, kelle seas oli nii algajaid kui ka edasijõudnuid. 2024. aastal kujundas ta näituse “Suure kunsti lummuses”. Need kevadised näitused on olnud kunstikursuslaste näitused, kes on oma tööd maalinud õppeaasta käigus. Õigem on isegi öelda, et need on olnud kunstikogukonna näitused, sest lisaks kursuslastele on seal osalenud ka kursuste vilistlased.
Kõiki neid näitusi kujundades ta loomulikult veel ei teadnud, et ühel päeval saab temast RKKK juhatuse liige ja ta hakkab selle asutuse tulevikku ise suunama. Ometi on see olnud üks osa teekonnast, mis on teda tänase vastutuseni viinud.
Kui vaadata seda Kairi Orgusaare vaatenurgast, oli tal pärast Riin Palloni lahkumist RKKK-st kindlasti vaja kedagi enda kõrvale. Aastatepikkune kogemus näitas, et seda asutust on kõige parem juhtida kahekesi. Otsus pakkuda seda positsiooni just Tõlgole tundus igati loogiline. Seda tõdes ta ka ise. “See otsus tuli väga loomulikult, sest meie koostöö oli toiminud juba varem,” ütles Orgusaar.
Ta meenutas, et tegelikult on ta Tõlgolt nõu küsinud juba aastaid. Vähetähtis polnud loomulikult ka see, kui palju oli ta näituste kujundamisel tõestanud, et ta kannab vastutuse välja. “Minu jaoks oli oluline ka see, et ta on kohalik ja tunneb kogukonda,” ütles Orgusaar.
Mida näitusel jälgida?
Igal kunstihuvilisel on kindlasti välja kujunenud oma eelistatud meetod, kuidas näitustega tutvuda. Eteri Tõlgo pakkus välja ühe meetodi, mida ta ise rakendab. Nimelt kui ta läheb näitust vaatama, ei vaata ta kunagi ühegi töö pealkirja. “Ma ei taha, et kunstnik mulle midagi ette ütleks. Ma tahan oma mõtted kõigepealt ise ära mõelda ja alles siis vaatan, mida kunstnik öelda tahtis,” rääkis Tõlgo. Enamasti läheb nii, et näituse külastaja ja kunstniku mõtted ei kattu.
“Mul hakkab peas selline lugu käima, et anna olla. Teinekord seisan pildi ees lummatult ja mõtlen, mis mind selle pildi juures paelub,” rääkis Tõlgo. Sedasama meetodit soovitas ta järgida ka kõigil teistel kunstihuvilistel. Esmalt tuleb tema sõnul minna näitusele avatud meelega, seista pildi ees ja mõtiskleda, mida mina selles näen. Alles pärast seda võib vaadata nime, mille kunstnik on sellele tööle pannud. Kairi Orgusaar nõustus, öeldes, et kunstniku jaoks on väga väärtuslik, kui tuleb erinevat tagasisidet.
Kunst on suur abiline
Nagu juba mainitud, töötab Eteri Tõlgo Rapla Magaziini kaupluse juhatajana. Alles hiljuti avati kauplus uues kohas ning see võttis palju aega ja energiat. Vanas Nore keskuses ühe kaupluse sulgemine ja seejärel kohe uue avamine oli juhatajale paras proovikivi, mis tõmbas ta RKKK-st mõneks ajaks kõrvale.
“Kunst on minu suur abiline. See aitab põhitööst välja tulla. Vahel on selline tunne, et kõnnin trepist üles keskusesse ja lihtsalt vean jalgu järele. Aga siis hakkab tund pihta ja need kaks tundi lähevad nagu viuhti mööda. See pole ainult minul nii, vaid teistel ka,” tõdes Tõlgo.
Lapsepõlves ei olnud ta kaugeltki nii kunstilembene kui praegu. Kindlasti ta midagi joonistas, kuid eelistas ronida, hüpata ja teha sporti. Näiteks mängis ta korvpalli. Aastal 1985 tuli ta oma kooliga lausa Tartu rajooni meistriks. Ta ongi pärit Tartumaalt, kuid elutee tõi ta Kohilasse. Huvitav tähelepanek on see, et Kohilasse kolis ta just samal päeval, kui käis parajasti Eesti taasiseseisvumise ettevalmistamine ja väljakuulutamine.
“20. augustil 1991, kui tankid läksid teletorni vallutama, sõitsin mina neile oma kolimisautoga järele,” meenutas Tõlgo. Nüüd on sedasi, et kui lipud 20. augustil üle kogu Eesti lehvivad, on tal hea meenutada, et just sel päeval kolis ta Kohilasse.
Kunstisoon lõi temas välja, kui lapsed olid väikesed ning ta joonistas neile mänguasjade pilte. Sellele järgnes osalemine kunstilaagris Käsmus. Riidepoes töötades jäi tema ülesandeks vaateakna kujundamine, mis oli samuti loominguline ülesanne. Kuigi nooruspõlves kunsti tegemine teda ei huvitanud, on sellest nüüd sujuvalt kujunenud lahutamatu osa tema elust. Orgusaar tõi Tõlgo suure eelisena välja, et kui ta midagi on pähe võtnud, siis ta selle ka lõpuni viib.
”Ta süveneb oma ülesandesse ja teeb seda täiega,” sõnas Orgusaar. Selle lähenemisega oli nõus ka Tõlgo ise, kes ütles, et tema jaoks on oluline printsiip, kas kõik või mitte midagi. “Kui ma tunnen, et ma ei saa mingit ülesannet täielikult teha, siis ma ei võta seda üldse ette,” sõnas ta.
Haruldane eesnimi
Palju tähelepanu on pälvinud tema eesnimi Eteri. Nimi on Eestis haruldane ning tihtipeale on küsitud, millest see tuleb. “Ma ei tea, miks mu ema ja isa arvasid, et mu nimeks võiks saada just Eteri,” ütles ta. Tegemist on Gruusia päritolu nimega, kuigi Tõlgo ise Gruusia juurtega ei ole. Tema vanemad olevat kunagi 1970ndatel aastatel näinud Gruusia lauljat, kes seda nime kandis. Sealt tärkaski idee panna selline nimi oma lapsele.
Lõbus perekondlik pärimuslugu räägib sellest, kuidas Tõlgo vanavanaisa olevat seda nime külarahvale edasi rääkinud. Ta oli sel hetkel peaaegu saja-aastane. Vana mees läks küla peale ja kõik ümberringi uurisid, et mis nimi tüdrukule pandi. Ta olevat öelnud, et nimeks sai tänapäevane uus katus eterniit.
Nalja on selle nimega saanud hiljemgi. Ühel näitusel tuli Tõlgo juurde keegi härrasmees ja palus luba esitada isiklik küsimus. Pärast loa saamist küsis ta, miks on teie kunstnikunimi Eteri Tõlgo ja mida see tähendab. Siis sai talle selgitada, et tegelikult on see ikkagi päris nimi. Ette on tulnud ka selliseid olukordi, kus Tõlgo on tutvustanud ennast kui Eterit, mille peale on küsitud, aga kuidas on teie eesnimi.
Kui ta Kohilasse kolis, ilmus vallalehes nupuke vallas elavatest haruldaste nimedega inimestest. Ka seal oli Eteri välja toodud. Vähemalt ühe korra on seda ka valesti kirjutatud. Ühes nimekirjas oli see kirjas kui “Edhery”. Esimese hooga ei saanudki kohe aru, et sellega on mõeldud teda. “Kokkuvõttes võib öelda, et “süüdi” on vanemad. Nemad arvasid, et tüdrukul võiks olla selline eripärane nimi,” rääkis Tõlgo. Päris ainulaadne see nimi Eestis siiski ei ole. Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2026 seisuga Eestis 20 Eteri-nimelist naisterahvast. Noorim neist on vanuserühmas 0 kuni 4.
AI mõju kunstile
Näib, et tehisintellekt mõjutab juba praegu kõiki eluvaldkondi ning ka kunstimaailmas saab seda edukalt rakendada. Eteri Tõlgo ütles, et kunstnikuna ta seda siiski ei tee. Ning see on teadlik ja kindel valik. “Olen interneriavarustes ringi vaadanud ja uurinud ka AI-ga tehtud pilte, aga ma näen, et nendes ei ole hinge sees. Sa tunned ära, et see on hingetu asi,” rääkis Tõlgo.
Ka Orgusaar ütles, et oma töödes ta tehisintellekti abi ei kasuta, kuid RKKK-s on seda tehtud. Näiteks ühe autori näituse puhul disainis AI nii plakati kui ka tutvustava teksti. See ei ole siiski reegel. Praegu veel oskab silma järgi eristada, millise töö on valmistanud inimene ja milline on tehisintellekti looming, aga see piir on hägustumas. Kairi Orgusaar sõnas, et tegelikult on juba praegu piiri peal, kas saad aru, et teose autor on tehisintellekt või mitte. Mida rohkem aeg edasi läheb, seda hägusemaks piir muutub.
Tänaseks on Eteri Tõlgo olnud RKKK juhatuse liige rohkem kui pool aastat, kuid tema enda sõnul käib ikka veel sisseelamine ning rollide jagamine. Suuri muudatusi ta kaasa tuua ei plaani.
“Kairil ju kõik toimib. Mingeid ideid oleme ikka omavahel veeretanud, aga suuri muudatusi ei plaani. Teinekord on selline olukord, et sul on peas vastus tegelikult valmis, aga see tuleb kellegi teisega läbi arutada. Sul ongi vaja kedagi, kellega see läbi arutada. Tean, et Kairil on ka olnud nii, et mingis küsimuses on tal lahendus olemas, aga ta tahab seda lihtsalt jagada. Mina olengi selle jaoks,” rääkis Tõlgo.
Niisiis jätkabki Raplamaa kaasaegse kunsti keskus tegevust kahe juhatuse liikmega. Keskus asub jätkuvalt vanas autobaasi majas Raplas ning nimetab oma missiooniks teadlikkuse tõstmist kaasaegse kunsti osas.
