7.7 C
Rapla
Pühapäev, 2 okt. 2022
spot_imgspot_img

Kartke elavaid, mitte surnuid

Siim Jõgis / foto: Siim Solman

Üks raskemaid sündmusi inimese elus on, kui siit ilmast lahkub tema ema. Sel hetkel peatub aeg ja tuleb koguda mõtteid edasi minemiseks. Nagu järgnevast loost selgub, igakord aja mahavõtmiseks võimalust ei avane.

Surnuvedu on teatavasti äri, kuid märkimisväärselt tundlikum kui mõni teine ettevõtlusvaldkond. Lahkunu omastele on lihtne haiget teha, kui ärihuvid ületavad inimlikku suhtumist.
Nii juhtus Sulupere küla elaniku Ants Jõgiga, kelle ema suri Rapla haiglas tänavu 12. juulil. Jõgi soovis koos oma abikaasaga lahkunu eest ise hoolitseda, kuid selle õiguse väljavõitlemiseks tuli tal enne läbi murda ametnike jäigast suhtumisest. “Meie oleme oma vitsad ja valu kätte saanud. Ei taha, et see kellegi teisega juhtuks,” ütles Jõgi.

Kas sa surnuid ei karda?

Tema ema viidi Rapla haiglasse 11. juulil. Naine suri järgmise päeva ennelõunal kell 11.15. Ants Jõgi läks koos abikaasaga haigla juurde, et surnu vastu võtta ja tema eest hoolitsema asuda. Pesemine, riietamine – kõik selle soovisid nad enda peale võtta. Üllatus oli suur, kui nad kohapeal avastasid, et nii hõlpsalt see ei käigi. Tuli välja, et surnu eest asub hoolitsema hoopis matusebüroo Memoris, kellel on selleks Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga (PERH) leping sõlmitud. Haiglas pisteti Ants Jõgile näppu matusebüroo voldik ning paluti seal kirjas oleval numbril helistada. Kõne peale öeldi, et juba sõidab auto Tallinnast surnule järele ning ta viiakse ära.
Jõgile ega tema perekonnale see variant ei sobinud. “Mina ei olnud nendega mingit lepingut sõlminud. Ei saa nii, et üks firma teeb ja meil mingit valikuvabadust ei ole,” ütles Jõgi. Enda sõnul püüdis ta veerand tundi järjest matusebüroo ametnikele selgitada, et tal peab olema õigus oma ema surnukeha eest ise hoolitseda, kui ta seda soovib. Emotsionaalselt oli see raske, sest tema ema oli siit ilmast lahkunud kõigest loetud tunnid varem. “Matusebüroo esindajad küsisid, kas ma siis surnuid ei karda. Vastasin, et kartke elavaid, mitte surnuid,” ütles Jõgi.
Lõpuks said asjad nii kaugele, et Jõgile ja tema perekonnale ikkagi jäi õigus hakata lahkunut ise matusepäevaks ette valmistama. Aga sellega ei olnud ebameeldivad kogemused veel lõppenud.

Tühisõit

Kui surnukeha haigla keldriruumist välja toodi, oli see pandud musta kile sisse. Jõgi abikaasa sõnul mõjus see šokina. Ta lisas, et inimlik oleks olnud panna see valge lina sisse ja nõnda haiglast välja tuua, aga must kile selleks kindlasti ei sobinud. Samamoodi oli Jõgi abikaasa sõnul üllatav, et surnukeha oli kilekotis alasti. Aga kõige rohkem häiris teda siiski valge lina puudumine. Haigla kiituseks ütles ta nii palju, et ema silmad olid ilusti suletud ja käed rinnale risti pandud. Lõpuks aitas surnukeha ära viia Raivo Erm, kes on Jõgide perekonnatuttav, selles valdkonnas aastaid töötanud ning seetõttu usaldusväärne inimene.
Ants Jõgi ütles, et teda ei häirinud see, et matusebüroo oli kiiresti valmis oma tööd tegema, vaid see, et surnu lähedastel puudus valikuvabadus. “Matusebüroo oleks võinud esmalt helistada ja oma teenust pakkuda. See oleks olnud ilus käitumine. Praegu surusid nad rinnaga peale ja kui sa tugev ei ole, siis nad sõidavadki sinust üle,” sõnas Jõgi. Matusebüroo küsis tema sõnul Raplasse tehtud tühisõidu eest raha, aga selle maksmisest ta keeldus, viidates, et tema ei ole mingit lepingut sõlminud.
“Küsimus ei ole rahas, vaid põhimõttes. Ema surnukeha pesemine ja riietamine oli minu viimane austusavaldus temale,” ütles Jõgi. Ta lisas, et algne šokk sellest sündmusest on nüüdseks küll üle läinud, aga ebameeldiv tunne on jäänud.

Maavanem olukorraga kursis

Kuni 1. juulini, enne seda, kui PERH sõlmis lepingu matusebürooga Memoris, vedas Rapla haiglas surnud patsiente ära Raivo Erm. Ka tema sõnul on probleem, et praeguses olukorras puudub lahkunu lähedastel valikuvabadus. Erm ütles, et lisaks Ants Jõgi räägitud loole on vähemalt üks sarnane olukord veel olnud. Tookord omaksed lõpuks leppisid, et surnu Tallinnasse viidi, ning sellest suurt numbrit ei teinud.
Erm selgitas, et sel ajal, kui tema Rapla haiglas surnutevedu korraldas, jättis ta alati pärast inimese surma kahetunnise perioodi, mil lähedased said otsustada, mis edasi saab. Nad oleksid võinud soovi korral tellida Ermilt teenust, kuid samahästi oleksid võinud pöörduda ükskõik millise teenusepakkuja poole. Kui see kahetunnine periood läbi sai, viis ta surnukeha Rapla­ surnuaia kabelisse. “Kui matusebürool on lahkunu lähedaste nõusolek olemas, siis lasku käia. Aga ilma selleta ei saa surnut Tallinnasse ära viia,” ütles Erm.
Olukorraga on kurssi viidud ka Rapla maavanem Tõnis Blank, kes on ühtlasi Raplamaa Haigla nõukogu liige. Ta ütles, et see ei ole vastuvõetav, kui lahkunu lähedastel ei ole võimalust kaasa rääkida, mis surnuga edasi tehakse. Blank lisas, et augustis kogunevas haigla nõukogus tuleb see teema kindlasti arutlusele.
Rapla haiglast kommenteeris olukorda ülemarst Aili Laasner. Ta ütles, et haiglas on välja töötatud surmast teavitamise, surnu transportimise ja lahangule saatmise juhend. Selle kohaselt on alates 1. juulist 2017 Raplamaa haiglas surnud patsientide transpordi korraldamises haigla koostööpartneriks matusebüroo Memoris. Laasneri sõnul saavad lahkunu lähedased kindlasti tellida teenust ka teistelt matusebüroodelt.
“Omaste teavitamisel edastame neile haigla koostööpartneri (matusebüroo Memoris – toim.) telefoninumbri ja informatsiooni, et haigla hoiuruumis hoitakse surnukeha kuni kella 11ni,” ütles Laasner. Ta lisas, et seejärel toimetab Memoris surnukeha külmkambrisse, mis on asjaolusid arvestades kaalutud otsus. “Palume kõigi tekkivate küsimuste korral võtta nendega ühendust telefonil 16200 ning see võimalus on ööpäev ringi,” ütles ta.

Matusebüroo sõnul tasu ei küsitud

Memoris Matusebüroo ja krematooriumi asutaja/partner Tarko Tuisk ütles, et Memorise matusebüroo ja krematoorium ei ole kunagi nn tühisõidu eest tasu võtnud ega küsinud. “Lisaks täpsustame, et kõnealust olukorda ei saa pidada tühisõiduks, kuna Memorisel on kohustus haiglas surnud inimene toimetada väärikalt Memorise morgi ja kohaselt hoiustada, kuni omaksed otsustavad, mis nad edasi soovivad teha,” ütles Tuisk.
Ta lisas, et juhul, kui omaksed soovivad kasutada teist teenusepakkujat lahkunu ettevalmistamiseks (või teha seda ise) ja lahkunu transport Memorise morgist toimub samal päeval, siis morgi teenuste eest ei lisandu ka morgi tasu. Täpselt sellist praktikat ka käesoleva loo puhul tema sõnul rakendati.
“Korrastamata lahkunu anti omaste soovil omaste poolt volitatud isikule üle (kohalik matusebüroo, kes enne Rapla haiglat teenindas) mistahes tasu küsimata. Lisaks abistas Memoris töötaja volitatud isikut, laenates viimasele transpordiks kinnise kuppelraami, mis tagab soliidse ja kõrvalisi isikuid säästva lahkunu transpordi. Seejärel saatis Memorise töötaja kohaliku matuseauto Rapla kalmistu kabelis asuvasse külmkambrisse, abistas kohapeal igati ja transportis ise kuppelraami tagasi Memorise morgi. Tasu selle eest ei võetud, kuna abivalmidus ja heasoovlikkus on Memorise tegevuse DNA-s,” kommenteeris Tuisk.
Tema sõnul on süüdistusi keeruline kommenteerida, sest lahkunu lähedastelt käesoleval juhul tasu ei küsitud ning Memorise töötaja abistas volitatud isikut ehk Raivo Ermi igati.
“Saame vaid rõhutada, et Memorise matusebürool ja krematooriumil on lahkunu transport Harjumaal ja Rapla­maal tasuta, sõltumata sellest, kas omaksed Memorise teenust kasutavad või mitte. Morgi teenuste eest küsitakse tasu, kui lahkunu üleandmine kolmandale isikule toimub järgmisel päeval,” ütles Tuisk.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised