17.7 C
Rapla
Esmaspäev, 17 juuni 2024
ArtikkelPärimusa laager on lastele ja noortele koduks

Pärimusa laager on lastele ja noortele koduks

Helerin Väronen.

6.-12. augustini toimus Vana- Vigala mõisas Kandlekoja XVI Pärimusa laager, kus 50 noort õppisid 11 juhendaja käe all mängima ja täiendasid oma rahvapillimängu oskusi.
Vana-Vigala mõisas toimub laager 11. korda. Laagri eestvedaja Margit Kuhi sõnul on see ideaalne koht sellise laagri läbiviimiseks, sest katab kõik nende vajadused. Samaaegselt laagrilistega toimetasid mõisas ka ehitajad, kelle tulekust ei olnud laagri juhte teavitatud. Samamoodi olid ehitajad ehmunud, nähes, et mõis polegi tühi. Kuid ega remondi tõttu siis laagrirõõm olemata jää. Kui remondihelid väga segasid, veedeti lihtsalt rohkem aega väljas.
Kui neljapäeval, 10. augustil Vana-Vigalasse jõudsin, olid noortel käsil erinevad töötoad. Külla oli tulnud Maarja Soomre, kelle käe all õpiti improviseerimist. Spordisaalis aga õpetas Kadri Kalda (NUKU teater) seda, kuidas elutu asi liikuma panna. Lastel olid kaasas riideesemed, mis siis läbi erinevate harjutuste justkui hinge sisse said. Sõnu kasutada ei tohtinud, kõike tuli väljendada liikumisega. Eks poisid kippusid küll ülemeelikud olema ja oma riidenukkudega üksteist klobima. Selline teatri sissetoomine on aga Margiti arvates väga vajalik, kuna esineja peab suutma end laval väljendada, oma lugu rääkida ka oma liikumisega, mitte vaid muusikaga.
Kui muidu oli söögitegemine teiste inimeste õlul, siis just sel päeval oli ka Margit end köögitoimkonda sättinud. Leitud jahupakkidest valmisid justkui mängleva kergusega Margit käe all kaks isuäratava välimusega kringlit.
Enne seda, kui laagrilisi uudistama jõudsin, olid nad käinud hiies. Kui muidu on see traditsiooniline käik toimunud hommikul, siis seekord oli antud noortele armuaega ja lasti kauem magada. Hiide minnes noored laulsid ja seal olles punuti hiie jaoks paelu. Kel mõni soov või küsimus hingel, mõtles selle peale. Hiies käik on meditatiivne tegevus, kus igaüks omas mõttes rändab.
Palju rõhku pannakse laagris sellele, et erinevas vanuses lapsed ja noored (7-21) omavahel suhtleksid ja tekiks justkui suur pere. Kui algselt oli laager mõeldud Margiti enda õpilastele Raplamaal, siis nüüd on enamus osalejaid siit maakonnast väljastpoolt. Selles laagris pole kellelgi kunagi kuhugi kiiret, kõik lihtsalt kulgeb. Sel ajal, kui mõni rühm mõnda õpituppa saamist ootas, võeti ukse taga pillimäng üles ja see ongi peamine, et lastel oleks sees rõõm mängida igal hetkel ja igas kohas.
Käelise tegevuse eest hoolitses Helen Lennuk, kes õpetas nahast käepaelu tegema ja märkmiku köitmist. Käsitöötuba oli eriline tuba, kuna asjaosaliste sõnul kuuldi seal jutte, mida mujal kuulda ei saanud. Eks seal oli ka rohkem aega suhelda, pillitundides seda teha ju ei saa.
Laagri üheks põhimõtteks on see, et igaüks saab olla igaühe õpetaja. Kes mingi oskuse omandab, kas siis pillimängus või käsitöös, saab teisi juhendada. Mitmest kunagisest laagrilapsest ongi tänaseks saanud ise õpetaja.
Veel enne laagriliste juurest lahkumist nägin ja kuulsin, kuidas eri gruppides toimus harjutamine, peale mida alustati ühise harjutamisega. Huvitav oli vaadata, et näiteks grupp, mida juhendas Ragnar Toompuu, alustas hoopis mängudega, näiteks kivi-paber-käärid. Nalja sai igatahes palju ja mõnus meeleolu ühiseks prooviks oli loodud. Oma õpitud lugusid esitati laupäevasel lõppkontserdil mõisa saalis publikule.
Margit Kuhi rääkis, et lapsed saavad laagrist kaasa hingejõudu ja motivatsiooni, see annab neile sädet. Laagrivaimu ülevalhoidmiseks toimub ka talvelaager. Pillideks, mida laagris õpiti, olid erinevad kandled, sealhulgas hiiu kannel, flöödid, torupill, karmoška, cajoni trumm ja viiul. Peale Margiti, Kadri, Ragnari, Maarja ja Heleni olid laagris juhendajateks Meelika Hainsoo, Karolin Übner, Säde Tatar, Eva Väljaotsa, Maris Tamm, Jaan Sarv ja Maija Holopainen.
Lapsed meisterdasid ka laagrilehe, kuhu sai kirjutada oma muljeid laagrist ja joonistada. Lapsed nimetavad neis kirjutistes seda laagrit parimaks laagriks ja et see on osake nende elust. Pärimusa laager on saanud lastele koduks, mida armastatakse koos kõigi juhendajate ja selle paigaga kogu südamest. Sellest laagrilehest leiab ka ühe ilusa hetke kirjelduse.
Õhtune taevas oli olnud tähelapsi täis ja oli lendavate tähtede aeg. Laagrilised lamasid mõisa rõdul, jõid teed ja saatsid oma salasoovid tähedele.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare