15.7 C
Rapla
Esmaspäev, 27 juuni 2022
spot_img

Tenniseleht: Donatas Narmont: Sisehalli rajamine annab tenniseharrastusele tõuke

Siim Jõgis / foto: Siim Solman

Nüüd on korras. Allkirjad on paberil ja visioon selge – Rapla peab saama tennise sisehalli. Kolmapäeva, 23. augusti õhtupoolikul sõlmiti kolmepoolne ühiste kavatsuste protokoll, mille tulemusena kerkib Raplasse tennise sisehall.

Jõe tänava tenniseväljakul toimunud pidulikul allkirjastamisel osalesid Rapla Tenniseklubi esindajana Donatas Narmont, Rapla valla kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Väino Sassi ja Sadolini spordihoone esindajana Heiti Vahtra.
Uue halli asukohaks on välja valitud Sadolini spordihoone kõrval asuv krunt. Sisehalli rajamine on Rapla Tenniseklubi plaanides olnud juba pikka aega. See võimaldaks läbi viia nii treeninguid kui ka turniire aasta ringi. Praegu toimuvad Rapla Tenniseklubi võistlused ja treeningud Jõe tänava tenniseväljakutel, mida saab kasutada vaid soojal ajal. Praegu on klubil 44 liiget ja klubi egiidi all toimub igal aastal ligikaudu 20 võistlust. Rajatavasse halli plaanitakse rajada kolm või neli tenniseväljakut ning kaks sulgpalliväljakut. Plaanide kohaselt rajatakse need vastavalt rahvusvahelistele nõuetele, mis võimaldaks läbi viia suuremaid võistlusi.
Küsimustele vastas Rapla Tenniseklubi esindaja Donatas Narmont.

Ühiste kavatsuste protokollile said allkirjad alla. Kas süda on rahul?
Jah, süda on väga rahul. Mõnes mõttes on see suur kergendus. Olen alati olnud selline inimene, kes ei taha asjadest enne rääkida või kiidelda, kui need on tehtud. Hallist oleme rääkinud aastaid ja inimesed on selle kohta ka küsinud. Olen neile öelnud, et see on plaanis ja ühel hetkel peab see saama teoks. Ka selle protokolli ettevalmistamisele eelnes suhteliselt palju tööd eri osapooltega. Kõige tähtsam on see, et endal peab olema sisemine veendumus ja usk, et asi saab tehtud.

Kas protokolli allkirjastamine annab kindlustunde, et see hall kindlasti valmis ehitatakse?
Kindlustunne on selles osas, et see hall siia lähiaastatel kerkib. See on nagu distantsile või rajale minek. Kui sa juba alustad, siis pead teadma, et oled selle läbimiseks ja tulemuse näitamiseks piisavalt heas vormis. Me tahaks olla ikkagi sellised tegijad, kes lähevad tulemust näitama, mitte niisama rada läbima. Spordiga on siin mitu võrdlust. Protokolli allkirjastamine on nagu suurvõistlusele või olümpiale kvalifitseerumine. Nüüd oleme seal, aga tähtsam osa on alles ees. Meil on olemas lähtekoht, kust startida, ja distants, mida läbida.

Kui kaua on sisehalli rajamine olnud mõttetasandil olemas?
Mõtteid tekitas see juba siis, kui Rapla Tenniseklubi oli paar aastat olemas olnud, aga talvel ei saanud kuskil mängida. Võib-olla neli viis-aastat juba oleme mõelnud sellele. Tõsisem mõttetöö on käinud viimasel paaril aastal. Oleme korraldanud kokkusaamisi ja uurinud teiste sisehallide asukohti ning äriplaane. Kaalusime, kuhu võiks selle rajada ja kuidas seda majandada. Viimased paar aastat on sellist ettevalmistustööd tehtud. Siit on hea edasi minna. Protokoll, maa ja koht on olemas, aga oleme mõelnud ka sellele, kuidas võiks see välja näha ning funktsioneerida koos Sadolini spordihoonega. Rõhuasetus on olnud ka sellel, kes võiks seal erinevatel aegadel mängida. Kõik see on mitu korda läbi mõeldud.

Kui lihtne või keeruline oli sellele hallile Raplas asukohta leida?
Selleks me protokolli alla kirjutasimegi, et halli asukoht oleks fikseeritud. Oluline on ka see, et teised lepingupooled – Rapla vald ja Sadolini spordihoone – suhtuvad positiivselt sellesse, et hall sinna tuleb. See annab ühisväärtust nii Sadolini spordihoonele kui ka Rapla spordikuvandile tervikuna. Arvan, et halli asukoht on igati hea. Mõttes mõlkus see päris algusest peale tänu sellele, et positiivsed näited olid olemas Haapsalust ja Viljandist. Mõlemad on väiksemad maakonnakeskused, kus tennise sisehall on rajatud olemasoleva spordikeskuse juurde. Inimestel on hea sinna tulla, kus mitu võimalust on ühes kohas. Tennisehall ja spordihoone täiendavad teineteist.

Kes seal treenima ja mängima saavad hakata?
Kõik, kes soovivad tennist mängida. Lastele hakkame olulises mahus tenniseõpet andma. Kuidas see täpselt välja hakkab nägema, see on lähiaastate küsimus. Vallaga on sellest juttu olnud, et lastele tenniseõppe andmine on oluline. Meil on siin mitu kooli. See oleks laste tennise juurde viimine. Kes sealt tahab süvendatult edasi õppida, need saaksid liituda tennisekoolis. Seoses sellega on vaja siia tuua treenereid. Ka sellest oleme rääkinud. Vähemalt üks-kaks treenerit võiks siin pidevalt kohal olla pluss veel mõned. Nemad saaksid abitreenereid juurde koolitada. See tagab tennise järjepidevuse ja kogukonna kasvu ning väljakutel hommikuste ja päevaste aegade kasutamise.
Kui me suudaks laste ja noorte seast piisava mahu saada, oleks üks osa halli opereerimisest lahendatud. Peale seda jäävad alles kõige hommikusemad ajad, kus inimesed saavad enne tööleminekut mängida. Isegi selline variant on, et kui keegi sõidab hommikul Türilt Tallinnasse tööle, siis saab Raplas tunnikese tennist mängida. Järvamaa on lähimaakond, kus tennise sisehalli ei ole, aga meil on nendega head suhted. Jaan Rahe on ju Türilt pärit, ta on siin Raplas trenne andnud.
Õhtuste aegadega ei tohiks hallis probleeme tulla. Ainuüksi Rapla Tenniseklubi võiks need kõik ära broneerida. Kui hall saab sellisel kujul tehtud, et seal on vähemalt kolm väljakut, võib-olla isegi neli, siis saame siia tuua ka võistlusi. Liigaturniiride arv on meeletult kasvanud.Igal nädalavahetusel on neid mitu tükki. Ka harrastajate turniirid ja meie kohalikud võistlused, mida on päris palju ja saab juurde teha. Muidugi ka lasteturniirid.

Kas see kõik kokku annab lootust, et järgmine Anett Kontaveit võiks sirguda Raplast?
Jah, miks mitte. Lapsed on meil käinud poolteist kuud suvel trennis. Vanuses kümme kuni viisteist. Nad mängisid täitsa kena tennist. Eks selles spordialas sõltubki kõik sellest, kui sportlikud lapsed on. Rapla on ju teada-tuntud spordikeskus ja siinsed lapsed armastavad sporti. Tennise juures sõltub palju loomulikust koordinatsioonist ja sellest, kuidas sa omandad tehnilisi nüansse. Oma osa on ka vaimsel poolel ja närvikaval. Väga vabalt võib siit mõni tennisetalent tulla. Sõltub sellest, kuidas saame treeneritöö käima.

Millal ehituseks võiks minna?
Seda praeguse seisuga ei oska öelda. Plaan on selline, et eeloleva talve jooksul tahame lõplikult valmis saada halli eskiisprojekti – mis seal täpselt olema saab ja kuidas see ühitub Sadolini spordihoonega. Samuti tahame kevadeks paika saada lõpliku ehituseelarve. Siis saaks hakata raha otsima. Mõningaid jutte on sel teemal räägitud. Mine sa tea, kui kõik hästi läheb, võib-olla saab juba järgmisel sügisel või ülejärgmise aasta kevadel ehitusega peale hakata.
Halli ehituse rahastamiseks on erinevaid allikaid. Võib-olla saab midagi tenniseliidu kaudu. President Enn Pandiga on juttu olnud, et me halli planeerime. Pluss kohalik omavalitsus nii palju kui võimalik. Erasektor ka muidugi ja toetusfondid, kust saab raha taotleda. Protokoll on olulise tähtsusega, sest nüüd on meil ette näidata, et selline kavatsus on paberil, koht ja visioon olemas. Saame ette näidata konkreetse dokumendi, millele rahastust taha otsima hakata. Allikad, kust raha võiks tulla, on läbi kaalutud, nüüd saab iga allika puhul juba konkreetsemaks minna nii summa kui ka tähtaegade osas.
Samal ajal algab ka äriplaani viimistlemine halli opereerimise ja vajaliku täitumuse kindlustamise osas. Mõttearenduste käigus on koostööprotokolli osapooltega juttu olnud ka sellest, et hea idee korral saab halli kasutada messideks, firmaüritusteks, laatadeks, vajadusel ühendada sel puhul jõud Sadolini spordihoonega. Rapla Tenniseklubi liige ja festivali Weekend peakorraldaja Henri Lindal on väljendanud mõtet tuua halli ka kontserte ja etendusi. Sellisel kujul leiaks hall aeg-ajalt ka spordiväliselt mitmekesiseid kasutusvõimalusi.

Kas protokolli allkirjastamine on oluline ka seetõttu, et kõik osalised astuksid kogu protsessi juures n-ö ühte sammu?
Jah, see on väga oluline. Meil sattus väga õige hetk, sest Sadolini spordihoone juures oli arengukava parajasti tegemisel. Tähtis on ka see, et Jõe tänava väljakud ei ole sealt kaugel. Ega halli ei lähe vaja ainult talvel ja külmal ajal. Suvel võib see olla tagavaravariant vihma korral. Pärnus või Tallinnas on tihtipeale nii, et vihma korral viiakse võistlus siseruumidesse. Ja Sadolini spordihoone juurest on ju ainult mõnisada meetrit meie väljakuteni Jõe tänaval.

Kui hall valmis saab, kas Raplast saab siis tõsine Kesk-Eesti tennisekeskus?
Absoluutselt. Järvamaal sisehalli ei ole. Mõni on öelnud, et Tallinn on väga lähedal, aga meil on võimalik hoida hinnataset mõistlikumana. Tallinnas on kõik mänguajad nagunii täis, aga ka hinnatase käib seal Rapla inimesele üle jõu.

Mis seis Rapla tennisega on? Kui palju liikmeid tenniseklubis on?
Liikmete arv on iga aastaga kasvanud. Praegu on 44 liiget. Seda on päris palju, arvestades, et me alustasime kõigest seitsme liikmega. Lisaks neile on veel 20-30 inimest, kes aktiivselt mängivad, aga meie klubi liikmed ei ole. Võib öelda, et tõsiseid harrastajaid on siin 70-80. Paljud täiskasvanud tahaksid veel mängida, aga neile on vaja korraldada algõpet. Põhivõtted on vaja ikkagi koos treeneriga selgeks saada. Niisama ise mängima minna tegelikult ei saa.
Halli osas olen juba palju positiivset tagasisidet saanud. Usun, et halli ehitamine annab juba praegu tenniseharrastuse kasvuks tõuke.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised