24.4 C
Rapla
Kolmapäev, 24 juuli 2024
RSHageri kirik tähistas juubelit

Hageri kirik tähistas juubelit

Tiiu Luht / foto Esper Ernits

Hageri Püha Lambertuse kirikut hakati ehitama 1891. a arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi. 13. septembril 1892 sai valmis ja õnnistati sisse kirikuhoone, mis tänaseks on jõudnud väärika juubelini. Tänavu 10. septembril tähistati Hageris kiriku 125. sünnipäeva.

Piduliku päeva algust kuulutas pasunamuusika kirikutornist. Kiri­kus teenis Hageri koguduse õpetaja praost Jüri Vallsalu. Laulsid lastekoor, kammerkoor Lambertus ja segakoor. Kõlas Toi, Tobiase, Beethoveni ja Kalmuse muusika, pasunakoori juhatas Joel Ots, koore Merle Liblik, Sigrid Põld, Aivi Otsnik. Hageri on muusika poolest alati rikas kogudus olnud.
Juubeliaastat jäävad sündmusena tähistama nimelised pingid. Kirikuaias kahel pool peasissekäiku seisid pingid, kaks peaväravast kummalgi pool, katete all. Jumalateenistuse järel koguneski majatäis rahvast kaarena näoga pinkide poole avatseremooniale. Iga pingi ees peatuti. Pidulikult eemaldati katted. Nüüd võis seljatoele kinnitatud metallplaadilt lugeda, et omanimelise pingi vääriliseks olid arvatud koguduses pikka aega töötanud õpetajad: Konstantin Adolf Thomson – õpetajaametis Hageris 1892–1936, Albert Soosaar 1941–1967, Paul Friedrich Saar 1967–1993, Jüri Vallsalu – alates aastast 1993 kuni tänaseni. Osa võtsid vaimulike sugulased ja pereliikmed. Kõnelesid koguduse juhatuse esimees Agu Kaljuste, Kohila vallavanem Heiki Hepner jt.
Pink võib olla puhkuseks kaugemalt tulijale, koht mõtiskluseks üle aegade ja tänasele hoolele, siis astuda üle läve, silmi rõõmustamas hubasus ja Ehalill Halliste kaunid liturgilised kirikutekstiilid.
Pärast kirikukohvi jalutati kirikuaeda, et istutada ühiselt õunapuu reformatsiooni 500. aastapäeva auks.
Loeng-kontsert kirikus oli huvitav. Hageri kiriku ajaloost kõneles Sigrid Põld, meistrite Ackermanni ja Rabe valmistatud Hageri kiriku altarist andis ülevaate kunstiajaloolane Tiina Mall Kreem. Sõnalise osa vahepaladena esinesid muusikakollektiivid. Laulsid taas lastekoor, kammerkoor Lambertus, segakoor, mängis koguduse pasunakoor. Juhatasid Merle Liblik, Sigrid Põld, Aivi Otsnik, Joel Ots.

***

Hageri kirik 125

Eestimaa sakraalhooneid puudutanud ajalootormid, tulekahjud, ruumikitsikus jms on kergemat ja raskemat moodi jätnud siiski ka ruumi omaette ajaloole. Teada on, et Taani misjonärid tulid Hagerisse juba 13. sajandil, aga kas nad kiriku ehitasid, ei ole kindel. On ka andmeid, et nad siiski kiriku rajasid (arvatavalt 1221). Maastrichti piiskopi Lambertuse nimi levis taanlastest misjonäride kaudu Maarjamaalegi ning tema austuse märgiks on ta siinmail Hageri kiriku kaitsepühakuks. Ainsana Eestis.
Praegune heledates värvides kirikuhoone on vähemalt kolmas kui mitte neljas või viies, aga varasemate kohta ei ole lihtsalt kirjalikku materjali. Tänapäevale lähemate andmete järgi oli Hageris aastal 1710 puukirik, mida tabas häving tulekahjus. Uut ei hakatud ehitama, vaid püüti seda, mis tulest järele jäänud, kasutamiskõlblikuks kohendada. Nii aeti läbi rohkem kui sajand, olemasolevat võimaluste piires parandades ja täiendades. Sellegipoolest jäi vennastekoguduse ärksal tegevusel kasvavale kogudusele ruumi väheks ja tol ajal ametis olnud pastor Aleksander Hörschelmann alustas korjandust, et uut laiendamist ette võtta. Kui ametisse valiti selle pastori noorem vend August Hörschelmann, otsustati tema juhtimisel vana hoopis lammutada ja uus kirik ehitada. 1891 oli raha olemas ja ehitus võis alata.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare