Ülle Laasner, Raplamaa tervisedendaja.
Septembris ei joo, septembris ei koo, märtsis ei peksa, aprillis ei seksi – igasuguseid nalju ja ilkumisi tehakse selle kampaania raames, aga eks naligi toob tähelepanu teemale.
Lugesin hiljuti Inga Raitari kommentaari kampaaniale, kus ta arvas, et sellised kampaaniad on üks suur raharaiskamine ja et selliste kampaaniate peale mitte keegi ei võta vähem või ei jäta joomist maha. Ja et tuleks ikka tegeleda põhjustega, selle suure valuga, mis inimestel on hinges ja mille pärast juuakse, mitte vehelda plakatitega.
Kampaania muidugi ei olegi ju mõeldud alkohoolikute raviks. Alkoholi tarbimine ja purju joomine on selline tegevus, mida enamik inimesi ei tee valu pärast, see lihtsalt on paljude jaoks normaalne, kuid ajas süvenev harjumus.
Kampaaniaga „Septembris ei joo“ on liitunud tuhanded osalejad avalikult, lisaks tuhanded seda mitteavalikult easitledes. Samal ajal on Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit käivitamas teabekampaaniat „Kui võtad, võta vett vahele“. Ei usu, et Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu huvi on just septembris hoolida inimeste tervisest, pigem on eesmärk vähendada „Septembris ei joo“ kampaania mõju ja kaudselt soovitada inimestele mõõdukat alkoholitarbimist. Nii me käime käsikäes – tervise eest seisjad ja ärimehed.
Kes aga veel ei ole liitunud „Septembris ei joo“ kampaaniaga, neil ei ole ka täna keelatud kampaaniaga liituda, osa septembrikuud on veel ees.
Hiljuti avaldas Tervise Arengu Instituut värsket statistikat nii inimeste eeldatava keskmise eluea kui ka tervena elatud aastate kohta. Kuigi võib ju öelda, et on suur vale, väike vale ja statistika, on see siiski andmete kogum, mida võrreldakse. Me saame võrrelda aastaid, me saame võrrelda maakondi, me saame end võrrelda Eesti keskmisega. Ja see võrdlus on Raplamaa kasuks. Eeldatav keskmine eluiga on kasvanud Eestis naistel 81,9 ja meestel 73,2 eluaastani. Raplamaal on naiste näitaja Eestiga sarnane (81,6), meeste oma veidi etem – 74,4. Viimase kahekümne aasta jooksul on eeldatav keskmine eluiga tõusnud naistel 6,5 ja meestel 9,1 aasta võrra!
Mis aga on tänasel päeval veel olulisem kui pikk eluiga – see on tervena elatud aastad ehk siis need aastad, kui inimene saab suurepäraselt hakkama, tervis on kontrolli all ja mingeid erilisi ravimeid ei vajata. Raplamaa inimesed elavad tervena oluliselt kauem kui Eestis keskmiselt. Naised näiteks üle 4 aasta rohkem ja mehed üle 3 aasta rohkem. Mehed elavad Raplamaal tervena keskmiselt 57,7 eluaastat (Eesti näitaja 53,9) ja naised 61,5 eluaastat (Eestis 57,8). Naised on siiski meestest paremad ka tervise poolest. Nad elavad meestest kauem tervena rohkem kui 3 aastat! Kuid veel 10 aastat tagasi olid Eestis meeste tervena elatud aastad alla 50. Mis on muutunud? Küllap on inimesed hakanud oma tervist rohkem väärtustama, ka mehed. Ja väga tubli, et on hakanud!
Poliitikutele soovin programmidesse tervislikke valikuid lisada. Ja inimesed, kes te valite uusi valitsejaid – vaadake selle pilguga, kas valitavad armastavad teid. Kas nad tahavad teha inimese tervise heaks tööd. Pakkuda parimaid võimalusi, et inimesed saaksid tervena ja turvaliselt elada. On see siis sportimisvõimaluste või terviseteenuste edendamine, kogukonna elu toetamine, tervisliku toidu pakkumine lasteasutustes vms.
Soovin teile õigeid valikuid!
