4.9 C
Rapla
Kolmapäev, 18 mai 2022
spot_img

Vestlusring: Eeldused on loodud kahe valla valutuks ühinemiseks

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson / fotod: Siim Solman

Haldusreformi käigus ühineb Märjamaa vald Vigala vallaga. 15. oktoobril valitakse ühise volikogu liikmed ühes valimisringkonnas. Senise 17 (Märjamaa vald) + 13 (Vigala vald) mandaadi asemel jagatakse välja 21 mandaati, millele kandideerib kokku 90 inimest viies valimisnimekirjas.

Seekordses vestlusringis osalesid Villu Karu (VL Meie Inimesed), Urmas Kristal (VL Märjamaa), Meelis Välis (VL Vigala) ja Jaan Kuusik (Eesti Keskerakond). Kutsutud oli ka Sander Saaliste EKRE nimekirjast, kuid tema teatas, et ei kavatse osaleda ja nimekiri ei leidnud talle asendajat.

Alustuseks tutvustage lühidalt oma nimekirja ja eesmärke, millele soovite võimule pääsedes kõige enam tähelepanu pöörata.

Karu: Mina vean valimisliidu Meie Inimesed nimekirja. Päris mitmed kandideerijad on varem kandideerinud IRL-i nimekirjas, aga nendel valimistel oli suhteliselt ühine otsus minna välja valimisliidu nimekirjaga. Nimekirjas on ka päris mitu uut inimest, tänaste 20-30-aastaste põlvkond on ka esindatud. Mul on väga hea meel, et õnnestus neid inimesi kaasata, sest nemad hakkavad tulevikus võib-olla seda suurt valda juhtima või vähemalt siinses poliitikas osalema.
Kui rääkida programmilistest eesmärkidest, siis neid valimisi mõjutab Vigala ja Märjamaa valla vahel sõlmitud ühinemisleping, millest me üle ega ümber ei pääse. Prioriteetsed valdkonnad ongi need, mis on lepingus fikseeritud. Sinna juurde oleme otsinud tegevusi, mida otseselt lepingust ei leia, aga meie nimekiri on otsustanud, et neid tuleb eelseisval valimisperioodil katsuda ellu viia või mingil viisil nendega edasi liikuda.
Oma ideoloogias oleme lähtunud sellest, et tulevane suur vald saab olema üks, eraldi lahterdamist Vigala ja Märjamaa vahel ei ole. Loomulikult leiab lubadusi, mis puudutavad Märjamaa inimest võib-olla rohkem kui Vigala inimest. Eks see tuleneb sellest, et nimekiri koosneb praegustest Märjamaa inimestest. Me ei tunne Vigala elu nii täpselt ja lähedalt, et hakata neile ette kirjutama, mis me tahame nende heaks teha. Olen usaldanud Vigala oma inimesi. Pärast valimisi oleme igal juhul nõus Vigala inimestega koostööd tegema, ideaalis oleks seda teha ühises koalitsioonis.
Mõned märksõnad. Oleme üsna palju tähelepanu pööranud lastele ja noortele. Näiteks praegune lasteaedade soodustuste süsteem on küllaltki kesine ja jäik, peame vajalikuks rakendada lapsevanemate omaosaluses soodustuste süsteemi, mis looks paremad tingimused kahe ja enama lapse vanematele. Meie eesmärk on lasteaia ja üldhariduskooli õpetajate palgavahe vähendamine, soovime kooli mineva lapse toetust suurendada sisuliselt kahekordseks võrreldes praeguste Märjamaa numbritega. Gümnaasiumiastmes soovime rakendada tasuta töövihikute andmist, nagu on praegu põhikooli astmes. Veel tunneme gümnaasiumis puudust reaal- ja loodusainete läbiviimisel moodsa sisustusega laboratooriumist. Sellised asjad on täiesti võimalik ellu viia.
Asjad, mida praegugi rakendatakse, aga millega annab edasi minna, on tugiteenused lasteaedades ja koolides, huvitegevuse laiendamine üle valla. Näeme Vigala noorte kaasamist aktiivsemalt, et noortekeskuste võrgustik oleks ühtlasem üle valla. Kindlasti sotsiaaltoetused ja eakate tegevused, millele tuleb tähelepanu pöörata. Ühtlustamine oleks siin märksõna. Tahame rohkem panustada inimeste tervisesse, näiteks liikumisradade näol. Ühistranspordi korraldamisel jätkub eesmärk, et inimeste liikumisvõimalused kaugemate külade ja keskuste vahel peavad olema vajadustest lähtuvad ehk inimeste soovidele rajatud.
Üks suurem eesmärk ühinemisperioodil on teha Märjamaa vald nähtavaks kaugemale, et ta paistaks millegagi välja. Täna oleme tegutsenud, et asjad n-ö korda saada. Investeeringute koha pealt näeme, et paljud asjad on ära tehtud ja mõned suuremad asjad on veel töös, mis järgmisel valimisperioodil saavad lõpule viidud, aga küsimus on ka selles, kuidas paistame kaugemale nii oma maakonnas kui ka väljaspool. Sellega kaasneb loodetavasti ettevõtjate-tööandjate huvi paikkonna vastu.
Märjamaal ja Vigalas on teatavasti paks kultuurikiht ja kultuuriloolise-ajaloolise pärimuse talletamine on küllaltki hästi korraldatud, aga tähtis on inimestele näidata ka midagi ehedat, mis kunagi oli ja mis sellest on saanud. Sellele poolele on võib-olla vaja rohkem tähelepanu pöörata.
Tähtsad on meie jaoks ka turvalisuse küsimused, ettevõtjad, nüüdisaegne internetiühendus. Loomulikult pöörame ka nendele asjadele tähelepanu. Investeeringutest juba märkisin, et praegu kokku lepitud ja otsapidi töös olevad asjad tuleb lõpule viia. Vigala poole pealt näeme, et tänavavalgustusele koostame ühisprojekti. Loodan, et see kunagi ka teoks saab. Tahame panustada Sillaotsa talumuuseumisse, kergliiklusteedesse ja teedesse üldiselt. Oleme praegusel valitsemisperioodil läinud nendega süstemaatilisemaks, aga näeme, et tuleb veel palju ära teha. Teedesse tuleks küll palju panustada.

Välis: Olen tänane Vigala vallavolikogu esimees, ühtlasi töötan Kullamaa keskkooli direktorina. Meie valimisliidus on 15 inimest. Kutsusime sinna nii tänaseid volikogu liikmeid kui ka muidu tegusaid inimesi. Sinna kuulub palju koolitöötajaid, ettevõtjaid, on noori ja vanemaid, ka erakondade inimesi. Ma ise olen ka ju Reformierakonna liige. Siiski otsustasime, et läheme valimisliiduga, kuna erakondade piirkonnad ei ole nii suured ja ei koguks nii palju jõudu valimistel.
Meie põhiline eesmärk lähtub ühinemisläbirääkimistest. See on olnud päris pikk protsess ja käinud siiani, aga viimasel kokkusaamisel septembri algul oli tunda, et väga raskelt ei tohiks ühinemine minna. Järgmine neli aastat ongi ilmselt kokkukasvamise periood. Tuleb Märjamaalt ja Vigalast kokku korjata see parim.
Iga inimene peab tundma ennast igas maanurgas, olgu Valgus või Vana-Vigalas või Teenusel sama kindlalt kui praegu. Vähemalt halvemaks ei tohiks olukord minna. Inimesel peab olema võimalus liikuda, et tema juurde tuleksid igasugused kommunikatsioonid, et lapsed saaksid võimalikult kodu lähedale kooli või lasteaeda minna. Et ta saaks kultuuri teha, sporti teha, ettevõtet rajada. Seda kõike ühinemisleping pidas silmas. Konkreetseid väikseid lubadusi ei hakkagi andma, me pole programmi veel lõplikult valmis saanud ka. Maainimene ei ole nii tormakas, ei tee kõike varakult valmis. Meil on plaanis oma ajalehtedes valimisprogramme tutvustada.
Proovisime ka varianti tulla välja suure valimisliiduga, mis ei ole piiritletud ainult Vigala inimestega, aga koostööd on võimalik teha ka pärast valimisi. Oleme teiste valimisliitude või erakondade poole avatud. Eelkõige on koostöö ja see, et me kasvaks üheks vallaks, nii arvan mina.

Kristal: Mina lõpetan Märjamaa valla neljanda koosseisu volikogu esimehe ametit. Meie valimisliidu nimi on valimisliit Märjamaa. Meie eesmärk pole ajada nimekirja suureks, oluline pole inimeste arv, vaid et nimekirjas olija hääli toob. Nimekirja on koondunud inimesed, kes tahavad seista uue koduvalla hea käekäigu eest. Inimesed tulevad erinevatelt elualadelt ja koos omavad piisavalt erialaseid teadmisi ja oskusi valla juhtimiseks. On nii nooremaid kui ka elukogenud kandidaate. Noorematega oli tõesti natuke raskem, ega nad väga poliitikast huvitatud ei ole, aga esimese korra kohta on väga hästi, et oleme mõned sisse saanud. Kandidaate on enam-vähem kõikidest piirkondadest. Kui võtame nii alevi kui ka külade inimesed, siis viimaseid kandideerib pigem rohkem. Sellega omame head tervikpilt, et kujundada uus Märjamaa vald koostoimivaks kodukohaks. Loomulikult oleme avatud kõikidele valimisliitudele ja erakondadele koostöö tegemiseks. Eesmärk on Vigalaga olla kindlasti koalitsioonis koos.
Põhiseisukoht on, et igal vallakodanikul peab olema koduvallas hea. Valla juhtimine peab muutuma paremaks ja lähtuma kogukonna huvidest. Alati saab paremini juhtida ja seda saame kõik ühiselt teha. Ühinemisleping ja investeeringute kava järgimine tagab arengu järjepidevuse ja stabiilsuse. Arengukavas on aastaarvud sees, millal mida teeme. Meie eesmärk on, et sealt midagi ära ei jäeta. Märjamaa vald peab olema nähtav Eesti kaardil. Me oleme seal nii ehk naa, aga näeme märke, millega koostöös saaksime veel aktiivsemalt kaardil olla.
Loomulikult ehitus, rekonstrueerimine, ettevõtluse toetamine on meie eesmärgid. Ettevõtja on Märjamaa valla varandus. Meil on üsna palju ettevõtjaid, kes ütlevad, et pole vallast midagi saanud, aga kui vaadata detailselt, siis tegelikult on üsna palju saadud. Samamoodi soovime täiendada laste ja noorte võimalusi.
Tegelikult on meie eesmärgid enam-vähem ühised. Kuna oleme täna koalitsioonis, oleme ühte rada läinud ja see läheb edasi. Suurim probleem on muidugi sotsiaaltöö, aga see kindlasti läheb paremuse poole. Vist on ka riigi poolt sotsiaaltoetusi rohkem tulemas.

Karu: Järgmiseks aastaks on planeeritud jah, ma ei tea küll kui suurelt, aga üht-teist tahetakse rohkem toetada küll kui seni. Näiteks tugispetsialistide tööd tahetakse rohkem toetada ja eks neid ole veel.

Kristal: Selles mõttes on jah meie põhieesmärgid valimisliiduga Meie Inimesed üsna sarnased. Erinevus on võib-olla see, et kõige suurem investeering on Märjamaa gümnaasiumi spordihoone. Tänane võim ei tea selle maksumust.

Karu: Kui rääkisin pooleliolevatest ehitistest, siis pidasingi silmas spordihoonet, tervisekeskust ja kolmandana vallamaja. Need kolm asja on praegu töös ja eesmärk on järgmisel perioodil nendega lõpule jõuda.

Kuusik: Mina olen FIE, tegutsen asendusteenistuses, käin tööl kuues maakonnas. Kui võtta Vigala elu ja teised maakonnad, ega suurt erinevust pole. Maaelul on üks suur viga, igal pool pole internetiühendust. Kui see on korras, tehakse maal kodus ka tööd. See on täiesti võimalik, sest ega tänapäeval ei tähenda maaelu lehmasid, saab muud tööd teha.Meie nimekiri on väike. Vigalas on inimesi vähe ka. Usun, et nelja aasta pärast on vald kokku sulanud üheks suureks vallaks. Vanasti käidi ikka Märjamaale keskkooli. Kui me kaks Vigalat ka kokku saame, siis see on juba suur asi. Ma ei usu, et me omavahel tülli lähme.
Ja kool peab olema korras, koolilaboratoorium on väga vajalik asi.

Territooriumilt saab uus vald olema tohutult suur. Mismoodi kavatsete hakata asju korraldama, et kogu see territoorium tõesti ühtmoodi toimima hakkab?

Välis: Kui alustasime ühinemisläbirääkimisi, olin tuline osavalla pooldaja. Mina arvan, et osavald, kuigi ta on meile tundmatu, on üks hea abimees keskusele, et seda valda juhtida, paremini kokku sulatada. Kohapeale jääksid esmatasandi ametnikud, et inimene ei peaks sõitma koguaeg kaugemale keskusesse. Näiteks avahoolduse spetsialist või sotsiaaltöötaja. Inimene saab kodukoha lähedal asjad aetud ja samas see spetsialist tunneb inimesi. Kaugemalt, Märjamaalt tulnud spetsialist ei tunnegi neid piirkondi. Samas info läheb ju üldosakonda. Ka haljastustöötajat või remonditöölist ei ole otstarbekas Märjamaalt kohale tuua, vaid heakorraspetsialist võiks olla kohapeal olemas. Ta tunneb iga puud seal pargis, talle on see tunduvalt lihtsam. Mina arvan, et osavald kergendab küll keskuse tööd.

Karu: Olen nõus, et teatud suurema kindluse see annab, kui teada, et kohapeal on mingisugune struktuur olemas, mis jätkab ja teab kohapealset olukorda. Kindlasti on see tugi keskusele. Pärast haldusreformi ei jää Märjamaa küll pindlalalt kõige suuremaks omavalitsuseks Eestis, aga territooriumi on üsna palju. Märjamaalt Kivi-Vigalasse on enam-vähem sama vahemaa, mis Märjamaalt Raplasse. Vahemaad on kindlasti suuremad, kui nad Märjamaa vallas seni on olnud. Suurus on igatahes argument.
Üks variant on ka külakogukondade suurem kaasamine. Märjamaa vallas juba on külavanemate ühendus, kes üsna aktiivselt pärast eelmisi valimisi moodustus ja tegutseb siiamaani. Ka Vigala poolel on oma külade ümarlaud. Selles mõttes on mingisugune omavaheline infovahetus ja kooskõlastamine, selline aluststruktuur, olemas. Kuivõrd see on abiks vallavalitsuse osutatavate teenuste korraldamisel, seda me ei oska hetkel veel öelda. Aga vähemalt, mis puudutab infovahetust ja tegelikust olukorrast pildi saamist, siis see ei ole ilma kogukondade ja külavanemateta võimalik. Iga vallaametnik ei suuda pidevalt olla kursis kõigi külade murede ja rõõmudega. Ega ma praegu ka ei tea iga Märjamaa valla tee tegelikku olukorda ja seisundit. Selleks on vaja jah külakogukondi aktiivsemalt kaasata juhtimisse. Kuidas see õnnestub? Peab õnnestuma.

Kas see osavalla teema on jäänud läbirääkimiste käigus õhku?

Karu: Päris õhku ei ole jäänud. Põhikirja projekt ja struktuur on olemas. See ettekujutus, milline ta loogiliselt välja näeb, on olemas. Millest me ei tea, on see, kuidas omavahel haakuvad keskus ja osavald, milline on ülesannete jaotus, kuidas alluvussuhted töötama hakkavad.

Kuusik: Mina arvan küll, et külavanem teab külaelu. Kui riik taastus, siis külavanem teadis, kes on vaene ja kes rikas. Vallavalitsusse lähevad nõudma ikka sellised, kuidas ma ütlen, agressiivsemad inimesed. Kes on vaikne inimene, temast ei tea vallaametnikud midagi. Ma ei tea, kas see osavallavanemgi teab, aga külavanem teab. Külavanemal võiks olla õigus volikogus osaleda.

Kas seda mõtet toetab Keskerakond?

Kuusik: See on minu isiklik mõte. Ja kas meil Vigalas arstipunkti ikka on vaja, bussid ju käivad, saab Märjamaale küll. Kui ikka oleme kokku läinud, siis oleme koos.

Karu: Senise Märjamaa suure valla kogemus on ka see, et nii mõnedki asjad loksusid ajaga ise paika. Eks näeb, kuidas osavald ennast õigustab. Võib-olla tõesti ajapikku selle osatähtsus väheneb.

Kristal: Volikogus oli see üsna tõsine pähkel arutada, kas hääletada osavallad sisse või mitte. Aga kuna Vigala tegi sellise ettepaneku, siis me aktsepteerisime seda. Mina leian ka, et võib-olla nelja aasta pärast oleme nii ühte sulanud, et sellisel kujul pole seda enam vaja, aga keegi kohapeal peab kindlasti olema, võib-olla siis teenuskeskusena. Kui rääkida külavanemate hirmudest, et vald kaugeneb, siis see panebki külainimesi rohkem mõtlema, kuidas me ühte või teist asja teeme. Märjamaal oli konkreetne näide Teenuse ja Loodnaga, kus külavanemad muutusid väga aktiivseks. Nüüd, kui meil on tulemas 112 küla kokku, sest Raikküla vallast tuleb ka 3 küla juurde, siis nii Märjamaa kui ka Vigala vallas on külavanemaid vähe. Sellega peab aktiivsemalt toimetama.
Teine küsimus on see, et senised külavanemad tahaksid võimu noorematele anda, aga noored ei taha võtta. Neil on oma tegemised ja nad praktiliselt ei teagi külaelust midagi. Aga igal juhul läheb seoses ühinemisega külaelu veelgi paremaks.

Kuusik: Selge see, et kui lähed võõrasse kohta, midagi uut ikka näed.

Kuivõrd tunnete end tulevikus Rapla maakonnaga seotuna?

Karu: Võib-olla olen natuke subjektiivne, sest ei ole sünnipäraselt Raplamaa inimene, kuigi lapsed olen Märjamaal üles kasvatanud ja kodu on nüüd siin. Seda olen küll tundnud, et seotus Raplamaaga ei ole Märjamaa inimestel väga tugev. Ajaloolise Läänemaa vaim käib ringi ja tänapäevalgi korraldame mõningaid üritusi, milles Läänemaa inimesed kaasa löövad, ka korraldamisel. Tänane Märjamaa vald ei ole puhas Läänemaa tervikuna, aga ikkagi näen, et seotus vana Läänemaaga ei ole ka oluliselt nõrgem kui Raplamaaga. Võib-olla maakonna küsimus ei ole kohapeal väga prioriteetne, kuigi ühinemisel see küsimus korraks tõstatus, kas minna Läänemaa või Raplamaa alla, aga mina ei võtnud riski küsida seda inimeste käest. Seda põhjustel, et põhjapoolne ots on ajalooliselt Harjumaa ja lõunapoolne ots Pärnumaa.
Ma ei tea, kas Raplamaa jääb või kas peame liikuma Läänemaale. Minu jaoks on Märjamaa kohapealne ümbrus suurem prioriteet kui maakondlik kuuluvus.

Kas maakondadel üldse on tulevikus rolli?

Kristal: Meil ei mängi maakond mingit rolli, sest kõik teenused on olemas, mis vaja. Muidugi ei ole Maksimarketit või Selverit, aga ujula, huvikool, kino, noortekeskus jne on olemas. Kui küsin inimestelt, kas nad käivad Raplas, siis jah mõni talunik ütleb, et saab mõne varuosa Raplast, aga ülejäänud teenused on meil olemas ja loomulikult on põhiline teema Pärnu-Tallinn.

Rapla inimeste jaoks on Märjamaa küll oluline, nad käivad kinos.

Kristal: Ujumas muide ka. Käiakse ujumas, söömas ja kinos. Seda ka mujalt maakonnast.

Karu: Kindlasti väärib ka Märjamaa keskus tähelepanu ja arendamist. Kui siia lisanduvad avaramad sportimisvõimalused spordihoone näol, ka ürituste korraldamiseks, siis on see üks vahend, kuidas Märjamaa olulisust ja nähtavust tõsta.

Välis: Minu jaoks on Märjamaa kogu aeg tähtis, pean raudselt korra nädalas siit läbi käima, sest mul võib olla vaja sularaha, tahaksin kauplustest midagi rohkem saada, ujuma või kinno minna, kultuuriüritustele. See elementaarne on Märjamaalt kättesaadav ja Märjamaa on meile ju lähedal, Vana-Vigalast 20 km. Teiseks ei ole liikumissuunad niimoodi paika pandud, et Raplasse väga saame. Kui saame, siis oleme kas terve päeva siin või peame kohe tagasi minema. Pärnusse on bussiliiklus hoopis paremini sätitud. Samas, kui ma võtan Rapla maakonna laulupidu, siis olen seal uhke raplakas oma Vigala mütsiga.

Karu: Seal on teised, emotsionaalsed sidemed.

Välis: Aga maakond otseselt… eriti kui maavalitsused ka ära kaovad, siis neile, kes elavad Rapla ümbruses, on ta keskusena väga tähtis. Neile, kes on kaugemas nurgas, pole nii tähtis. Aga ma usun, et ikkagi on kujunenud see identiteet, et oled raplamaalane.

Karu: Esmane identiteet seostub ikka koduümbrusega. See maakondlik on võrreldav juba sellega, et oled eestlane.

Kuusik: Olen sündinud Tiduveres, vanasti oli see Läänemaa. Ma ei ole kõne poolest ka Kesk-Eestist. Minu ema jaoks ei olnud Rapla midagi, tema jaoks oli Märjamaa rajoon ja Pärnu-Jaagupi rajoon.

Välis: Vigala oli tõesti mingi aeg Pärnu-Jaagupi rajoonis.

See on õige märkus, et Rap­laga pole ühendust. Märjamaalt ei saa nädalavahetusel isegi bussiga Raplasse. Saan aru, et Vigalas mingit hirmu ühinemise ees ei ole.

Välis: Vigala ja Märjamaa on orgaaniliselt nii läbi põimunud oma teenuste, kultuuri ja spordi poolest. Inimestele on Vigala vald tähtis ja kui osavald ka vähemalt neli aastat olemas on, siis see on ikkagi oma Vigala. Ja see suur Märjamaa saab ka omaseks.

Kristal: Seoses ühinemisega on väga olulised persoonid. Kui inimesed mõistavad üksteist, on väga hea asju ajada, ja Vigala meestega oli väga hea koostööd teha.
Karu: Minu kogemus oli ka selline, et oli väga asjalik ja hea koostööd teha, suuri vaidlusi ja konflikte ei olnud.

Kristal: Osavald võib-olla oligi kõige suurem asi, sest me ei suutnud seda lahti seletada.

Siin laua taga peaksite konkurendid olema, aga kui ma panen ennast valija rolli, on väga raske otsustada, keda teist valida. Mingisugused erinevused võiksid olla.

Kristal: Ei saa olla, kui me oleme kõik ühte kasvanud.

Välis: Kui kolmekesi oleme ühinemislepingut teinud, siis oleks kummaline nüüd konkureerima hakata.

Karu: Eks me oleme eelnevalt omavahel arutanud edasi valitsemise teemal. Oleme püüdnud isegi ühist valimisliitu moodustada. Taktikalistel vms kaalutlustel peeti vajalikuks eraldi nimekirjadega minna, aga antagonistlikke vastuolusid ei paista kusagilt. Ütleme nii, et enne valimisi pole kombeks kedagi välistada. Peame arvestama tõsiasjaga, mida valija ütleb. Pärast häälte kokkulugemist tuleb otsustada, kuidas üks või teine koalitsioon moodustatakse. Vähemalt meie puhul, kus pole selliseid nimekirju kandideerimas, kes küsimusi tekitaks, on selline üksmeel põhimõtetes päris mõistetav.

Kes moodustavad tulevase Märjamaa koalitsiooni?

Kristal: Eks meil kõigil on paberil asjad paika pandud.

Välis: Meie oleme kindlad, et me kahjuks ei võida valimisi Märjamaa vallas, aga tahame saada vastavalt proprotsioonile. Vigala inimesi on kuskil 1200, Märjamaal 7800 ehk meile võiks tulla 3-4 kohta.

Ei saa ju välistada, et kõik Vigala inimesed hääletavad VL Vigala poolt, kuna Märjamaa inimestel on valikuvõimalusi rohkem, siis juhtubki, et Vigala on võitnud.

Kristal: See ei ole matemaatiliselt reaalne, Vigalas ei ole lihtsalt nii palju hääleõiguslikke inimesi.

Karu: See iseärasus mängib võib-olla rolli, sest Vigala nimekiri koosneb puhtalt Vigala inimestest ja meie nimekirjad väga suures osas Märjamaa inimestest. See võib rolli mängida, et Märjamaa inimesed valivad suure tõenäosusega Märjamaa inimese ja Vigala inimesed Vigala inimese, aga kuna hääletajate vahe on ligemale viiekordne, siis on sellesse raske uskuda. Selleks peab Märjamaa hääletajate protsent jääma alla 20 või midagi sellist. Seda on väga raske uskuda.

Aga EKRE tuleb ja võtab hääled?

Karu: Ega me ei tea, kas ta võtab. Kui vaadata, kes seal nimekirjas on, siis need on enne kandideerinud sotsiaaldemokraatide nimekirjas. On muidugi ka uusi. Pigem arvan, et kui EKRE palju hääli kogub ja meile tõesti ära teeb, siis on see üldine kuvand mänginud, ajakirjanduses pidev pildilolek. Ma ei tea, kui palju on inimesi, kes selle ideoloogiaga kaasa lähevad ja seda pooldavad. Ma ei usu ka sellesse, et nimekirjas olevad inimesed väga palju seda ideoloogiat usuvad. See nimekiri võib olla ka taktikaline käik. Püütakse ära kasutada üldist üleriigilist kuvandit.

Kristal: Juhul kui EKRE saabki kõige rohkem hääli, siis üksi ei tee ta nagunii midagi. Ta peab nii ehk naa kellegagi meist koostööd tegema.

Kuusik: Mina võtan asja väga rahulikult. Kui üks inimene meilt sisse saab, on see väga kõva sõna.

Kristal: Võin öelda, et eelmine kord jäi Keskerakond väga napilt välja.

Välis: Koalitsioon peab niikuinii sündima. Ma ei usu, et üks nimekiri võtab 11 kohta.

Teen siit järelduse, et tulebki üks suur koalitsioon, opositsiooni teil ei sünni.

Kristal: Muide, Märjamaal ei olegi opositsiooni, on terve mõistus.

Karu: Rapla on seda varem kultiveerinud, et opositsioonis oli vahepeal 1-2 liiget, oligi üks suur koalitsioon. Märjamaal on koalitsioon ja opositsioon ikkagi olnud. Pärast 2005. aasta valimisi oli lausa pooleks, koalitsioonil oli ainult üks enamhääl. Eks näeb, mis saab pärast neid valimisi. Aga kas opositsioon päris ära kaob, ma ka ei julgeks öelda.

Kristal: Probleem on Märjamaal tunduvalt väiksem, sest me ei ole erakonnapõhised. Erakonnast hakkavad tulema igasugused korraldused, aga valimisliidus on siiski sellised inimesed, kes ongi oma valla eest väljas. Ei jälgita seda, mis mõni suur poliitik ütleb.

Kuusik: See on nii ja naa. Hea oleks, kui volikogus on suure erakonna esindaja, kellel on erakonnas tutvusi. Midagi teha ei ole, see on kasulik. Aga kui keegi hakkab liiga võimust võtma, siis on halvasti.

Oleme nüüd tund aega rääkinud…

Kristal: Kas sa tahtsid meid kurjaks ajada ja see ei õnnestunud?

Ma tahtsin konflikti sisse tuua, et lugejal oleks huvitavam.

Karu: Konflikt äratab valijates suurema huvi valimiste vastu üldisemalt, aga meil on selles mõttes küllaltki vaikne. Teinekord küsitakse, et kas ikka toimub midagi. Ei ole selleski midagi halba, kui põhimõttelistes küsimustes ollakse ühte meelt, et asju edasi viia.

Välis: Ma arvan ka, et suuri lahknevusi ei ole. Maakohas ollakse pigem selle vastu, et valimispalaganiga liiga pealetükkiv ollakse. Pigem tuleb võtta rahulikult. Igalühel on peas settinud, keda ta valida tahab. Teepaki või moosipurgi pakkumine maainimesele ei toimi.

Kristal: Mina olen ka selle poolt, et konflikti ei oleks. Olen kodanikelt küsinud, kas nad teavad, et valimised on tulemas – mõni teab juba -, aga see, mida siin laua taga räägime, tema otsust ei muuda.

Kuusik: Loodan, et enne valimisi on rahulik. Kui esimene volikogu kokku tuleb, siis me näeme. Üks moment võib siis ju midagi tekkida, aga kui kõik mehed on pukis, siis hakkab töö peale.


Keskerakonna ja EKRE kommentaarid:

Tõnu Lõhmus, Eesti Keskerakond: Nimekirjas on 5 erakonna liiget ja 4 toetajat vanuses 18-75 aastat. Elukoha järgi on Vigalast 2, Sipast 1, Valgust 1, Paekülast 1, Orgitalt 1 ja alevist 3 kandidaati. Nii lühikese nimekirjaga erilisi illusioone ei maksa luua. Erakonna nimekirjana toetame Eesti Keskerakonna eesmärke ja seisukohti. Tähelepanu all võiks olla, et valla tegevus oleks läbipaistev, säästlik ja toimiks vallarahva huvides.
Kahjuks ei ole veel ilmunud konkurentide valimismõtted. Arvestades seda, kes kandideerivad, võib oletada, et eriti suuri lahkuminekuid pole. Aastate jooksul on valla juhtimine jõudnud tasemele, mille lõhkumiseks puudub eriline vajadus. Tundub, et valimisvõitlus toimub rohkem selle nimel, kes pääseb võimu juurde. 15 aasta tagune kogemus kolme valla liitumisest on paljudel praegustel vallajuhtidel olemas.
Vigala valla liitumisel peab kindlasti arvestama seda, et neid ei tohi valla juhtimisest kõrvale tõrjuda. Kindlasti on vaja Vigala esindajad kaasata volikogu ja ka teiste komisjonide töösse. Vigala esindaja peaks olema ka vallavalitsuses. Jälgima peab ühinemislepingus kirjapandut ja selle täitmist. Neli aastat on ühinemislepingu kestus. See aeg tuleb kasutada ühinemisega kaasnevate seaduandlike dokumentide, registrite, plaanide ja kavade korrastamiseks, uue üldplaneeringu kehtestamiseks. Kui need asjad on tehtud, saab uuenenud Märjamaa vald oma arengus edasi minna.
Lühike nimekiri ei anna meile põhjust olla eriti optimistlik ja üks koht volikogus oleks meie jaoks hea tulemus. Keskerakonda on aastaid riigi juhtimisest kõrvale surutud. Ajad on nüüd muutunud. Aastaid kestnud erakonna madalseis Raplamaal annab valimisnimekirja koostajale valusalt tunda. Kui erakond teeb riigi juhtimisel õigeid otsuseid, siis erakonna maine maarahva hulgas paraneb ja järgnevatele valimistele võime minna rõõmsamas seisus.
Vabariigi valitsus on alates 1993. aastast alates teinud maakonna mõjuvõimu vähendamiseks mitmeid otsuseid ja ilmselt läheb maakonna likvideerimine neil lõpuks korda. Vallad peavad edasi elama ja omavahel piirkonna huvides üht-teist selgeks rääkima. Selleks sobivad väga hästi omavalitsusliidud. Rapla kui maakonnakeskus on meie jaoks huvitav nii kaua, kuni riik säilitab seal oma kontoreid. Mida vähem on vaheastmeid tavainimese ja presidendi vahel, seda lihtsam on riiki juhtida.

Ülo Olm, EKRE: Kandideerivate nimekirjade ühisosa võiks olla vallarahva teenindamine nii, et inimesed seda ka tunnetaksid.
Arendamise poolelt oleme valmis tegema koostööd nende nimekirjadega, kes on nõus uue gümnaasiumi spordihoone ja perearstikeskuse ehitamisega.
Vigala valla kõige kiiremaks integreerimiseks oleks vaja korraldada palju ühisüritusi ja vallaametnikud peaksid käima tihti Vigalas, kus elanikud saaksid oma muredest rääkida ja samuti tutvuksid ametnikega.
Arvan, et nelja aasta pärast on Märjamaa gümnaasiumi spordihoone ja perearstikeskus valmis ja muusika- ja kunstikool on kolinud suurematesse ruumidesse gümnaasiumihoones. Praegune Vigala valla rahvas tunneb ennast kindlalt Märjamaa valla kodanikena.
Tänase maakonna säilimist kindlasti oluliseks ei pea – arvan, et kõik vallad suudavad omavahel suhelda ka ilma maakonnata. Arvan, et Märjamaa ja Rapla vahelised suhted jäävad samaks nagu praegu, sest Raplamaa Omavalitsuste Liidu kontor hakkab ikka paiknema Raplas. Hea näitena võiks tuua Rapla Ettevõtjate Ühingu, kus liikmeid on nii Raplast, Märjamaalt, Kohilast, Kehtnast, Raikkülast kui ka Juurust.
Oma valimisnimekirja väljavaateid hindan üle keskmise headeks.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised