3.3 C
Rapla
Kolmapäev, 29 sept. 2021

Ettevõtlusnädal tuleb, et hoogu anda ja kontakte luua

Helerin Väronen / fotod: Siim Solman

Järgmine nädal, 2.-6. oktoobrini on taas juba traditsiooniks saanud ettevõtlusnädal. Selleks, et kuulda, mis ja kus Raplamaal täpsemalt toimuma hakkab, kutsusime Raplamaa Sõnumite toimetusse ettevõtlusnädala maakondliku korraldaja RAEK-i juhataja Janek Kadariku, projektijuhi Triin Jaki ja projektinõustaja Reelika Vaabeli.

Lehes ilmunud ettevõtlusnädala reklaam tekitas küsimuse, miks kasutatakse sõna „feilima“, millest selline kampaania?
Jakk: Ettevõtlusnädala raames on erinevaid märksõnu välja töötatud, näiteks idee ja edu. Eks feilimine on ka see, mis võib ettevõtluse juurde kuuluda.
Kadarik: Ma arvan, et kaugem taust on see, et inimesed ei hakka ettevõtjaks sellepärast, et kardetakse läbi kukkuda. Ja siis genereeriti, et milline sõna on noortepärane ja sõna feilimine on see, mida noored ise kasutavad. Kui meie tahame esinema kutsuda kedagi, kes on korduvalt läbi kukkunud, siis seda on väga raske saada. See on umbes sama, kui narkoennetuses kutsutakse endine narkomaan rääkima. See aga mõjub kõige paremini.
Vaabel: Tööandjad, kes otsivad endale tippjuhte, on samuti öelnud, et me vajame läbikukkumise kogemusega inimesi.

Ta ilmselt tunnetab ära, kui asi hakkab läbikukkumise suunas minema.
Kadarik: See on üks asi. Teine on see, et ta oskab sellest läbi tulla.
Jakk: Eks need märksõnad ole selleks, et tekitada erinevaid emotsioone. Ettevõtlus ei ole ainult meelakkumine, vaba aeg ja reisimine. Rõhutada tuleb seda negatiivset ka, kuna alustavad ettevõtjad tahavad teada, mis on riskid. On ka edu ja ettevõtlikkus märksõnadeks, kuid see feilimine on neist jah kõige ekstravagantsem.
Kadarik: Teine variant oleks olnud kasutada sõna pankrot, kuid see ei ole nii noortepärane. Ma olen selle sõnaga väga rahul, lihtsalt reklaamis oleks võinud kujundus olla teistsugune. Me töötajad ei julgenud seda reklaami Facebookis avadagi, arvasid, et mingi page error’iga on tegemist.
Jakk: Kollegid ei julgenud jagada, äkki on viirus.
Kadarik: Aga ettevõtlus ongi viirus, see levib inimeste kaudu. See on teaduslikult tõestatud, et kui sa viibid rohkem ettevõtlike inimeste seltskonnas, siis oled sa ka ise keskmisest ettevõtlikum. Ideed on nagu seeneniidistik. Ettevõtluse nädala osa sündmusi ongi sellepärast ellu kutsutud, et inimesed suhtleks omavahel.

Kellele ja mis sündmused täpsemalt suunatud on? Vaatasin, et ka kutsetega üritusi on.
Jakk: Ainult üks on kutsetega. Taustainfo on põhjalikult lahti kirjutatud ettevõtlusnädal.ee/raplamaa lehel, kus on kirjas toimumise koht, kellaaeg, kes on peaesineja ning kes on sihtgrupp. Laias laastus on sihtgrupiks kõik ettevõtlikkusest huvitatud inimesed. Konkreetselt on kooliõpilastele suunatud esmaspäeval Rapla Vesiroosi gümnaasiumis ja kolmapäeval Kehtna kutsehariduskeskuses ning Märjamaa gümnaasiumis toimuvad üritused. Muidu on alustavatele, tegutsevatele ja ekspordihuvilistele ettevõtjatele suunatud üritused.

Kas ekspordi peal on seekord rõhk?
Jakk: Ei ole otseselt rõhku, üks üritus on sellele pühendatud. Eksport on see, kuhupoole Eesti võiks rohkem püüelda.

Kui palju on Raplamaal üldse ekspordiga tegelevaid ettevõtteid ja mis on siinne suurim müügiartikkel?
Kadarik: See on väga põnev küsimus, kuna Raplamaa on päris eriline selles mõttes, et pole sellist ühte dominanti. Akzo Nobel oma värvide ja kattematerjalidega ja Owens-Illinois klaastaaraga ei olegi enam esirinnas. Kohila Vineer ja Salutaguse pärmitehas, Solbritt ja Saarioinen on ka eksportivad ettevõtted. Valdkonnad on väga erinevad. Mahtude suhtes on esimesed ilmselt ikkagi värvid, klaas ja vineer.
Jakk: Palju on ka alustavaid ettevõtteid, kes on Raplamaa mentorklubist välja tulnud. Nad on küll väikesed, kuid piiluvad erinevate turgude poole. Põnevate harudega on tegemist: toitlustusvaldkond, keraamika ja ka näiteks Melii Nukumaailma käsitöönukud.
Kadarik: Eksport ei ole mingi horror-sõna nagu ka feilimine. Eksport pole muud kui müümine mujale. Enne Euroopa Liitu astumist käsitleti Eesti ekspordina ka eksporti Lätti, nüüd Euroopa mõistes Lätti müümine ei ole eksport, see on müük Euroopa Liitu. Meie aga võtame eksporti lihtsustatud kujul, ka oma maakonnast, oma riigist kaugemale.
Vaabel: See sõna tundub natuke nagu käega katsumatu või liiga kauge ja hirmutav. Me saame ekspordina käsitleda ka maakonnaülest müüki ja üleüldse müügitööd kui sellist.
Jakk: Ettevõtlusnädalal on väliskaubandusalane müügi ja turunduse koolitus, mis tegelikult võib olla ka Eesti-siseseks kasutamiseks, põhimõtted on samad.
Vaabel: Ja väga värvikas esineja on ekspordipäeval tulemas.
Jakk: Jaa, Henton Figueroa. Ta on Tšiili päritolu ärimees ja väga suurte ekspordi kogemustega.
Vaabel: Räägib hästi toredas eesti keeles.
Jakk: Ta müüb luksuslikke massaažisaunasid, sisuliselt kõik läheb ekspordiks. Ta on majandusõpetaja mitmes koolis ja hästi aktiivne.
Ekspordipäeval on ka kaks toredat ettevõtet, kes ise ekspordivad, üks on Contractor ja teine on Montonissa OÜ. Ja tuleb ka EAS-i esindaja Elar Ollik, kes tegeleb kontaktreiside ja messidega ja on ise Valio taustaga, on seal 9 aastat ekspordiga tegelenud. See peaks väga põhjalik seminar tulema alustavatele ettevõtjatele, kes juba ekspordivad.
Rapla Vesiroosi gümnaasiumis on lausa ekspordinädal, mis algab esmaspäeval ja toimub tundide ajal. Marike Uusjärv on seal koordinaator, kes kaasab kooli vilistlasi ja erinevaid ettevõtjaid. Nende püüdlus on lõimida ettevõtlust ainetundidega.

Mis üritused veel tulevad ja kes koolitajad on?
Jakk: Teisipäeva hommikul on Swedbanki ärihommikusöök, mis on suunatud ärijuhtidele, raamatupidajatele, finantsistidele. Margus Nerman räägib Smart-ID-st ja Jarno Edur teeb juttu investeerimisest ja finantsturgudest.
Kolmapäev on väga tegus päev, algab Märjamaa noorte ettevõtluspäevaga. Märjamaa gümnaasium ja Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus teevad tihedat koostööd. Nüüd septembri lõpus hakkavad gümnaasiumiõpilased töövarjudeks ja Märjamaa ühendus aitab neil ettevõtteid leida.
Raplamaa kõige tähtsam sündmus mõnes mõttes on Raplamaa ettevõtluspäev, kus sihtgrupp on seinast seina. Seal on need, kes alles mõtlevad ettevõtlusele, alustavad, tegutsevad ja eksportivad ettevõtjad. Seal on esimene esineja Harald Lepisk, kes teeb kahetunnise koolituse ideede genereerimisest.
Kadarik: Eelmine aasta oli meil üle 100 osaleja, kahes saalis, digiekraaniga. Seda peab ka mainima, et osa sündmusi on ka kitsastes oludes, et kui õigel hetkel ei registreeru, ei mahugi saali.

Millal viimane registreerimise aeg on?
Jakk: Üritus toimub 4. oktoobril, võib ka kolmandal registreerida, kui kohti veel jätkub.
Kadarik: Osal puhkudel paneme registreerimise kinni, kui saal täis saab, kuna me ei saa endale seda luksust lubada, et me teise saali ka videoülekande teeme.
Jakk: See üritus toimub Loomeruumis ja seal on 70 kohta. Lepisk on igatahes suurte kogemustega ja oskab käima tõmmata nii noori kui ka vanu. Ettevõtjatena tulevad sinna kõnelema Maria Mettas TaevaniMaani Meistrikojast ja Maris Kaer, temal on Profee OÜ. See on huvitav valik, kuna nad mõlemad olid mitte ammu palgatöötajad ja saavad kõneleda sellest, kuidas sündis otsus palgatöölt ära tulla ja oma ettevõte luua.
Ettevõtluspäeval toimub ka kolm töötuba, tuleb turundusalane töötuba, paindlik töökorralduse töötuba kaugtöö kohta ja tuleb ka ajaplaneerimise töötuba sellest, kas mul on mõistlik kõik ise ära teha või on mõistlik mõni teenus sisse osta.
Räägitakse ka huvitavatest võimalustest: PESA programmist ja Väärt Raplamaa Tootest. See päev on kõigile tasuta, vaja on vaid registreerida.
Kehtna ettevõtluspäeva teevad Kehta põhikool ja Kehtna kutsehariduskeskus koostöös. Osaleda võivad mõlema kooli õpilased, vanemad ja teiste põhikoolide õpilased on ka oodatud. Hästi põnev on Märjamaa ettevõtlusõhtu, kus on Cleveron AS-i juhid Arno Kütt ja Peep Kuld, aasta ettevõtja 2017 tiitli võitjad. Kuuldavasti oli neil olnud üle 30 erineva kutse, kes neid tahtsid ettevõtlusnädalale, kuid nad tulid Märjamaale.
Kadarik: Cleveron toodab pakiautomaate ja -roboteid.
Jakk: Raplamaa arenduskeskusel on mitmeid koostööpartnereid ja üks neist on töötukassa, kes teeb neljapäeva hommikul töötoa „Ettevõtjaks või mitte“, mis on mõeldud neile, kes alles mõtlevad selles suunas. Ja siis on väga oluline sündmus Raplamaa majandusfoorum.
Vaabel: Juba viiendat aastat järjest toimub Raplamaa majandusfoorum, mis igal aastal on pühendanud oma ideestiku mõnele huvitavale teemale. Sellel korral on selleks innovatsioon. Meie päeva juhib Pirko Konsa, kes teeb sissejuhatava loengu „Kui innovaatiline on innovatsioon“ ja proovib meile seda mõtet avada. Kõnelema tuleb ka Eesti Töötukassa liige, kes räägib sellest, et ka inimestesse tuleb investeerida, just hariduse tõstmise kaudu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist tuleb rääkima Sigrid Rajalo.
Tavapäraselt on päeva teine pool praktiline, näiteks kõneleb Mait Järvik klaasijääkide ärakasutamisest. Raplamaa üks oluline sektor on põllumajandus ja sellest vallast tuleb rääkima Sulev Mölder, Orgita Põld OÜ juhatuse esimees. Üks olulisemaid teadmisi inimese jaoks on see, kuidas toit me laual uueneb ja sellest tuleb kõnelema Ants Uustalu Ööbiku Gastronoomiatalust. Nimekama tegelasena oleme kaasanud Tiit Paananeni, kes on silmapaistev ettevõtja, Pipedrive’i kvaliteedijuht ja EAS-i nõukogu liige. Ja ta räägib sellest, kui kaugele Eesti innovatsioon paistab.
Oleme pidanud tähtsaks, et saavad kokku kolm osapoolt: ettevõtjad, kohalike omavalitsuste juhtfiguurid ja partnerorganisatsioonid – maksuamet, töötukassa, pankade esindajad, et suurendada ettevõtlusmeelsust ja omavahelist lõimumist. Selle päeva mõte ongi omavahelise koostöö suurendamine ja efektiivsemaks muutmine.
Viimaseks päeva osaks on paneeldiskussioon, kus saab arutleda näiteks selle üle, kuidas kohalik omavalitsus saab toetada ettevõtja uuendusmeelsust. Majandusfoorum on ainus kutsetega üritus.
Jakk: Neljapäeva õhtu lõpeb motivatsiooniõhtuga „NOOR AUS NAINE“, rahvusvaheliselt tuntud moekunstnik Reet Aus on peaesineja. Ja Rapla poolt teevad muusikat Piia Põder ja Morten Langi. See üritus on piletiga. Koha suurus paneb ka piirangu, kiirem registreerimine garanteerib sissepääsu. Ma tean, et eile hommikuks (21. oktoober) olid pooled kohad täis.
Ma jätsin ühe sündmuse vahele, teisipäeval on ärikülastused ettevõtlike naiste tootmisettevõtetesse Raplast Valtuni. See algab Uniplast OÜ juurest, kus toodetakse plasti ja võimlemismatte. Väga paljud koolid kasutavad nende matte. Siis minnakse mõnevõrra süngemasse ettevõttesse, aga nad ise on öelnud, et nende otsustada ei ole saatuse üle, kuid nad saavad korraldada väärika ärasaatmise. Tegemist on kirste tootva firmaga Anrein OÜ. Viimane külastatav ettevõte on Minna Sahver. Sellele üritusele on vaja registreeruda. Kogunemine on Uniplasti juures kell 11.45. Sealt saadakse edasised juhtnöörid ja liigutakse enda autoga. See on haruldane võimalus näha mõne ettevõtte tootmist lähemalt.
Viimane ettevõtlusnädala üritus on infopäev, kuhu on kaasatud meie partnerid ja sinna oodatakse kõiki ettevõtlikkusest huvitatud inimesi. Alustabki Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ise, tutvustame meie põhilisi võimalusi, kuidas me ettevõtjaid aidata saame. Ja rõhutame seda, et algstaadiumis on meie abi tasuta.
Kindlasti osaleb seal maksu-ja tolliamet, direktor Valdur Laid räägib nende tegemistest ja Janek Leis tutvustab statistikat. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tutvustab nende võimalusi, kuidas inimene neist kasu saaks. Egon Eiche tutvustab Rapla Leaderi erinevaid võimalusi. Töötukassa räägib ettevõtlustoetusest ja juttu tuleb ka tööohutusest. See on kompaktne info ja päev on võrdlemisi lühike, kümnest kella kaheni.

Kuidas koolitajate leidmisega lood olid?
Jakk: Me oleme ikka kõik ise otsinud. Kindlasti mängivad siin rolli omavahelised suhted
Kadarik: Meie õnn ja rõõm on see, et mitte RAEK üksi ei ole selle asja korraldaja, vaid oleme koordinaator maakondlikul tasandil. Ilmselge on see, et mida rohkem on partnereid, seda laiem on ka suhete ja kontaktide võrgustik.
Jakk: Kokku 12 sündmust ja neist 4 on otse RAEK-i korraldatavad. Ülejäänuid me koordineerime kaugemalt, partnerite kaudu. 2014 tegime me kõike ise.

Millist tulemust ettevõtlusnädalalt oodatakse?
Jakk: Paljud on öelnud, et ettevõtlusnädal annab justkui sellise restardi, annab jõudu midagi teha. Kontaktid on kindlasti üks väljund. Laiemalt mõtlemine ka, suhestumine, võrgustumine, sünergia tekkimine. Õpilased ehk ei saa veel sellest aru, kuid tagantjärele ehk see mõjub. Õpilasfirmade tekkimine on ka üks me lootus muidugi.
Vaabel: Saab energiat üksteisega suhtlemisest ja uutele ideedele hoogu juurde.
Jakk: Otsene tarkus ka muidugi, need on reaalsed kogemused ja reaalsed materjalid.

Kas neid materjale saavad inimesed mingil kujul pärast üritust ka endale?
Jakk: Jaa, need saadetakse meilile.
Vaabel: Päris palju oleme saanud ja paneme RAEK-i kodulehele üles.

 

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised