9.9 C
Rapla
Reede, 17 sept. 2021

Raplamaa turvalisuse nõukogu tutvus narkoteemadega

Ülle Laasner, tervisedenduse spetsialist, illustreeriv foto: sxc.hu

Siseministeerium koostas siseturvalisuse arengukava aastateks 2015-2020, kus on välja öeldud väga õiged põhitõed: turvalisus algab meist endist; kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada, kõige tähtsam on jõuda probleemide põhjusteni ning kõige lihtsam on need koostöös lahendada.

Raplamaa turvalisuse nõukogu loodi jaanuaris 2016. Turvalisuse nõukogu tegevuse eesmärk on olla oluliste osaliste koostöökogu, mõista maakonnas olevaid probleeme, seada eesmärke ja kavandada probleemide lahendamist ja ohtude ennetamist. Nõukogu koosneb 23 erineva organisatsiooni või võrgustiku juhist ehk tippjuhtidest. Kui Rapla maavalitsus ja maavanem lõpetavad tegevuse, jätkub töö Raplamaa Omavalitsuste Liidu juures.
2016. aasta oli nõukogule õppimise ja arutluste, ühisosa leidmise ja arusaamisele jõudmise aasta. Selle aasta alguses valmis terviknägemus maakonna erinevate võrgustike tegevustest, sekkumisplaanidest. Valmis ka maakonna turvalisuse ülevaade, mis on leitav nii Rapla maavalitsuse kui ka tervisedenduse (www.raplatervis.ee) kodulehel.
Sel aastal on kohtutud Harjumaa turvalisuse nõukoguga ja jagatud häid praktikaid. Viimasel koosolekul 20. septembril oli peateemaks sõltuvusained ja eeskätt narkootikumid. Tarmo Värat, politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri narkokuritegude talituse komissar, tegi ettekande narkoteema hetkeseisust Eestis. See oli nõukogule omamoodi koolitus nii ainetest kui ka sõltuvuse tekkimisest.
Tarmo Värat rääkis, et täna on iga viies vang narkokuriteo eest vanglas. Samas on narkoturu profiil täiesti muutunud – paljud narkootikumid liiguvad postipakkide teel internetist tellituna ja sellega on väga keeruline võidelda. Nõukogu liikmed avaldasid arvamust, et siinkohal on eriti suur vastutus lapsevanematel, kes peaks oma lapse internetikäitumist jälgima ja ka saadavaid postipakke teadma, nende vastu huvi tundma.
Värat rõhutas, et praegu on suurimad narkoprobleemid (narkosurmad) Ameerikas ja Venemaal. Eestis on probleemseim piirkond Harjumaa. Lääne prefektuuri piirkonnas, sh Raplamaal ei ole narkokuriteod suurim probleem. Kuigi ka siinkandis on aastaid tagasi laboreid peetud ja taimi kasvatatud. Värat ütles ka, et kui tänaval tablettide hind tõuseb, tähendab see seda, et politsei on oma tööd väga hästi teinud ja müüjatel on kitsas käes. Heroiin on narkoturul unustatud teema – peamine narkosurmade põhjustaja on fentanüül. Eestlaste, ka raplamaalaste seas on kõige populaarsem kanep ja ka korgijook.
Ülle Laasner tegi ettekande noorte tervisekäitumisest – 12. klasside küsitlus andis sellised tulemused, et 26% küsitletutest olid proovinud narkootikume, suitsetas 38% ja purjus oli viimase kuu jooksul olnud 59% noortest. Kanepit peab „süütuks“ narkootikumiks 63% noortest, 38% ütlevad, et narkootikumid on Raplas kergesti kättesaadavad. Noortest peavad alkoholi tarbimist popiks 34%, suitsetamist 25% ja narkootikumide tarvitamist 19% ehk ligi viiendik. Olukord ei ole kuigi roosiline.
Viljandi haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse direktori sõnul on nende klientuurist 85% vene rahvusest ja Raplamaalt ei ole inimesi sinna väga sattunud. Võõrutuskuur kestab kuu ja rehabilitatsiooniprogramm 9 kuud. Aidata saab ainult neid inimesi, kes seda ise soovivad. Alaealiste narkoteemadega saab pöörduda Tallinna Lastehaiglasse, kus on statsionaarselt 4 kohta.
Võimalus on ka grupipsühhoteraapiaks nii lastele kui ka vanematele. Erinevaid ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid on kogu Eestis ja paljud on ka tasuta.
Turvalisuse nõukoguga tuli kohtuma ka eksnarkomaan Immanuel Volkonski. Immanuel on teinud preventiivset tööd Raplamaal 2005. aastast, kohtudes nii õpetajate kui ka laste ja noortega. Immanuel lõpetab praegu magistriõpinguid Viljandi Kultuurikolledžis ning õpib lisaks kogemusnõustajaks. Ja ega keegi teine kui endine sõltlane mõistagi probleemidega inimeste hingeelu paremini. Immanuel ütles, et kõige olulisem, miks tema seda teed läks, oli tunnustus- ja kuulumisvajadus, mis ongi noorte inimeste kõige olulisemad vajadused. Ka oli lihtne rahateenimise võimalus ahvatluseks suurest perest pärit poisile. Ja poistel muidugi ka riskimoment ja adrenaliin.
Praegu töötab Immanuel raamatukogus, aga ta on ka nõustaja laste rehabilitatsioonikeskuses Lõuna-Eestis ning oli lastekodus kasvataja. Pärast mitmeid kordi vanglas olemist on ta tänaseks olnud 8 aastat puhas ja pühendunud teiste abistamisele. Immanuel on üks näide, et narkomaaniast on võimalik vabaneda ja pöörduda tagasi normaalsesse ellu. Immanuel jättis nõukogu liikmetele väga sügava mulje ning juba tehti ka kokkuleppeid edaspidiseks koostööks.

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised