17.7 C
Rapla
Esmaspäev, 27 juuni 2022
spot_img

Rahandusministeerium kaalub Kohila valla vastuväiteid Rail Balticu planeeringule

Vivika Veski.

Rahandusministeeriumi esindajad kuulasid ära Kohila valla vastuväited Rail Balticu planeeringule. Arvamuse nende suhtes lubas ministeerium välja kujundada oktoobri keskpaigaks.

Kohila on ainus omavalitsus Rapla­maal, kes jättis Rail Balticu Rapla maakonnaplaneeringu kooskõlastamata. Ühtlasi esitas vald muudatusettepanekuid ja vastuväiteid. Vastuväited puudutasid raudteeplaneeringu vastuolu valla arenguplaanidega, Kohila vallale sobiva trassivariandi kõrvalejätmist ja muud.
Rapla maavalitsuse planeeringute spetsialist Aire Müürsepp viitab, et planeeringuseaduse kohaselt teeb eriarvamuste puhul otsused rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Sellega seoses kuulasid rahandusministeeriumi esindajad eelmisel teisipäeval Rapla maavalitsuses ära Kohila valla vastuväited planeeringule.
”Rahandusministeeriumi hinnangul läks kokkusaamine kenasti,” ütleb rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Kiur Põld. ”Kuulasime ära nii Kohila valla esindajate kui ka planeeringu korraldajate (Rapla maavalitsuse -VV) seisukohad. Esitatud vastuväidete osas kujundab rahandusministeerium oma arvamuse oktoobri keskpaigaks.”

Keskkonnamõjust ei ­räägitud

Eelmise aasta juunis võttis Rapla maavanem Tõnis Blank planeeringu nimega ”Rapla maakonnaplaneering Rail Balticu trassi koridori asukoha määramiseks” vastu. Pärast seda juulis ja augustis korraldas maavalitsus planeeringu avaliku väljapaneku, mille ajal saatis Kohila vallavalitsus Rapla maavalitsusele kirja seitsme ettepanekuga. Neli neist puudutasid keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet.
Müürsepp selgitab, et KSH aruannete sisu ja protsessi läbiviimise ning heakskiitmise eest vastutab keskkonnaministeerium, neid kõnealusel ärakuulamisel ei käsitletud. Järelejäänud kolmest ettepanekust kahest loobus Kohila vald Müürsepa sõnul juba avaliku arutelu käigus. Esimene neist puudutas raietöid raudtee kaitsevööndis ja teine liikluse ja teetööde kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega raudtee-ehituse ajal. Nõnda jäi üles vaid üks eriarvamus, mis puudutab Rail Balticu trassivalikut ja trassikoridori 16A eelistamist trassikoridorile 16D.
Rail Balticu jaoks väljavalitud trassilõik 16A kulgeb Kohila alevi ja Prillimäe aleviku vahelt, Kohila väljapakutud 16D sellest paar kilomeetrit idas Salutaguse küla tagant.
”Ärakuulamisel kordas Kohila vallavanem Heiki Hepner oma seisukohti ja kinnitas, et Kohila alevi arengu seisukohalt sobiks Kohilale trassikoridor 16D paremini, kuid mainis, et mõistetavalt on planeering kehtestamise järgus ja Kohila ei saa enam loota sisulistele muudatustele, kuid ajaloolise tõe huvides on nende soov veel kord ministeeriumi esindajatele oma seisukohti kahe trassivariandi osas selgitada ja kinnitada,” kirjeldab Müürsepp.

Kahe kaitseala vahel

„Esitasime oma seisukohad, miks 16A on vale valik ja miks vald soovis 16D varianti,” ütleb Hepner. Ta toob välja, et 16A korral on oluliselt suurem kumulatiivne müra elamupiirkondade läheduses. Peale selle on trassi teele jäävate majade kokkulugemisel kasutatud ainult kvantitatiivseid näitajaid, mitte kvalitatiivseid – see tähendab, et suvila on võrdsustatud põlistaluga ja sissekukkunud katusega maja värskelt valminud elamuga. Hepner tõdeb, et vald oleks olnud valmis planeerijaid selles küsimuses aitama, et täpsustada, millise hoonega on tegu. Samuti põhjustab 16A Urgel visuaalse reostuse, kuna sinna on planeeritud kolm viadukti kõrvuti. Loone ökodukti asukoht on Hepneri kinnitusel aga täiesti ebaõnnestunud.
„Seal, kuhu on kavandatud Loone ökodukt, on loomade liikumine väga tihe. Seal on ühenduskoridor kahe kaitseala, Rabivere maastikukaitseala ja Mahtra looduskaitseala vahel. Probleem tekib sellest, et Rail Baltic jookseb Tallinna-Rapla maanteest nelja-viiesaja meetri kaugusel paralleelselt ja tekib kitsas koridor kahe takistuse vahel. See tähendab, et kui loomad ületavad maantee Rabivere poolt, siis nad satuvad suure tõenäosusega kõigepealt vastu Rail Balticu aeda ja pöörduvad tagasi, mitte ei hakka otsima piki raudtee äärt, kus üle saaksid. Samuti tekib kitsasse alasse loomade kontsentratsioon, mis kindlasti tõstab nende stressitaset ja põhjustab sihipäratut käitumist. Ehk kokkuvõttes satub neid oluliselt rohkem tiheda liiklusega maanteele.
Veel hullem on olukord Mahtra looduskaitsealalt tulevate loomadega. Kui nad ökoduktilt tulevad, on ees maantee ja ökodukt juhib nad otse sinna.”
Hepner lisab, et 16D puhul oleks tekkinud loomade jaoks kahe-kolme kilomeetri laiune ala, kus neil oleks ruumi hajumiseks, ükskõik kust poolt nad tuleksid. Ta tõdeb aga, et ega Loone piirkonnas 16A puhul paremat kohta ökoduktile polegi, sest maantee on liiga lähedal ja tegelikult peaks ka üle maantee tegema ökodukti, mis on keeruline ja kallis.
Loomad maanteel

”Ega ühtegi tõsiselt võetavat argumenti meie väidetele vastu ei esitatud. Isegi seni kõige kaalukam argument, et otsetrass on seitse miljonit eurot odavam, ei pädenud, kui sai selgitatud, et väga keeruka Loone ökodukti tõttu kulub see raha sinna ära ja jääb ka puudu,” võtab Hepner kokku.
Ärakuulamisel sai Hepneri sõnutsi veel kord kinnitust, et kõik teedega seotud kulutused peavad tulema maanteeameti eelarvest. ”Niisiis juhime raudteelt loomad otse maan­teele ja ütleme, et see on maanteeameti rida,” tõdeb ta.
Teine näide on seotud müraga. Kui maantee ääres on müra normi piiri peal ja sellele lisandub lähedale rajatava raudtee müra, tuleb müratõkkesein maantee äärde ehitada niigi alarahastatud teede-eelarvest.
Hepner leiab aga, et kui oleks valitud variant 16D, oleksid need probleemid suures osas olemata. ”Nädala alguses ilmus uudis, et alates Rapla vallast lõuna poole saaks kaaluda ökoduktide asendamist alade tarastamata jätmisega. Loone ökodukti puhul oleks ka see võimalus olemas, kui oleks valitud 16D. 16A seda ei võimalda, sest elamud on lähedal ja riskitase elanikele on seal liiga suur,” sõnab Hepner.

Ulmearendajad ­kadunud

Miks aga ei valitud Kohilale sobivat varianti 16D? Pärast seda, kui üle-eelmine valitsus oli selle trassivariandi 2014. aasta novembris heaks kiitnud, andsid endast märku vahepeal eemal olnud Salutaguse mõisa arendusala arendajad osaühingust Salutaguse Land. Nende sõnul muudaks 16D nende arenduse võimatuks.
Arendajad kinnitasid, et neil on projektalale kavandatud tootmishooned, mis pakuksid tööd 200 tippspetsialistile, hiljem lisanduks sotsiaal- ja elamisfunktsiooni väljaehitamine.
2015. aasta kevadel lubas OÜ Salutaguse Land esindaja, et nad annavad samal suvel oma plaanidest avalikkusele teada. Pärast seda ei ole neist aga midagi kuulda olnud.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised