-13.2 C
Rapla
Esmaspäev, 6 dets. 2021

FOTOD: Frank Kutter OÜ panustab kvaliteeti ja maitsesse

Stina Andok / fotod: Siim Solman.

Kehtna külje all, endise Rey lihatööstuse hoonetes on tegutsenud viimased kolm kuud uus ettevõte, Frank Kutter OÜ, mis on oma eesmärgiks seadnud ilma lisaaineteta sealihatoodete tarbijateni toomise.

Sealihatööstuse krundile jõudes eeldame, et peatselt täituvad silmad ja suu kirbe sealaudalõhnaga, aga selle asemel juhatatakse meid värskelt renoveeritud kontoriruumidesse, kus ootab meid ettevõtte tegevjuht Marek Mettas. Kuigi uus ettevõte on ametlikult tegutsenud alates tänavu 17. juulist, on Mettas ettevõtte loomisega seotud olnud juba eelmise aasta augustikuust. Mettas selgitab, et Frank Kutter OÜ on oma olemuselt perefirma, mille omanikeks on Raul Maripuu ja tema tütar Johanna Maripuu.
„Raul on Valjala seakasvatuse ja söödatehase omanik. Ta on sigu kasvatanud ja vahendanud lihatööstustele üle kogu Eesti, aga seni lihatootmise väljund tal endal puudus,“ selgitab Mettas.
Tegevjuhi sõnul on omanikud uude ettevõttesse investeerinud ligikaudu miljon eurot. Selle eest on uuendatud kogu endine Rey lihatööstus. „Kõik tingimused on loodud nüüdisaegsele ettevõttele kohaselt,“ ütleb Mettas. Täna töötab ettevõttes nii kaksteist inimest ning üle hoovi tegutseb eraldiseisev ettevõte, Frank Kutter Farmid OÜ, mis tegeleb seakasvatusega ning seal on omakorda kuus töötajat.
„Sealt, 100 meetri kauguselt meie sead tulevadki,“ ütleb Mettas. Üks Frank Kutter OÜ olulisemaid tugevusi on nende pikk tooteahel. „Väga vähe on neid, kellel on oma põrsakasvatus, söödatehas, tapamaja ja köök,“ selgitab ta. Tänu sellele on ettevõttel väga lihtne ise reguleerida seda, kuidas sigu kasvatatakse, mida neile söödetakse ja kuidas tapetakse, mis omakorda tagab lõpptoodangule parima võimaliku kvaliteedi. „Sealiha maitse on väga tundlik sööda suhtes. Meie sead söövad Eestimaal kasvatatud teravilju,“ ütleb Mettas.
Hetkel on Frank Kutter OÜ-l 4000 siga ja see number kasvab tasapisi. „Täna oleme umbes 25% juures oma tootmisvõimekusest,“ ütleb Mettas. Ettevõtte esimestel tegutsemispäevadel sõitis Mettas ise ringi ja sõlmis esimesed kliendilepingud, aga tänaseks tegelevad klientidega kaks müügiosakonna töötajat, kes on kolme kuuga leidnud ligi sada klienti ja müük kasvab iga päevaga.
„Kõik maakonna lihakarnid, hooldekodud, lasteaiad, koolid, pubid ja restoranid on meie kliendid. Kliente on ka Keila ümbruses, Harjumaal, Rae vallas, Kosel ja Tallinnas,“ loetleb Mettas. Seni on pakutud värskeid lihatooteid peamiselt toitlustamisega tegelevatele asutustele ja ettevõtetele, alates tänasest, 1. novembrist võib Frank Kutter OÜ värsket sealiha leida ka Rapla TÜ Konsumite lihalettidest Raplas ja Kohilas.

Unistavad suurelt

Esialgu tulevad kohalikud sealihatooted müügile küll lahtiselt, kuid üsna pea saab neid soetada ka pakendatult. Kogu kontseptsioon alates toodetest – millised on koostisosad ja maitsed – ning lõpetades sellega, kuidas toode pakendatud ja transporditud saab ning milline on ettevõtte bränd, on põhjalikult läbi mõeldud.
Mettas selgitab, et ettevõtte omapärase kõlaga nimi Frank Kutter sündis koostöös turunduskonsultatsiooni ettevõttega Brand Manual. Mettase sõnul püstitati ettevõtte kuvandi loomisel oma kaubamärgile mitmeid ülesandeid. Näiteks ei tohiks nimi välistada eksporti ning olema seega hääldatav ja arusaadav ka meie naaberriikides.
„Kutter on saksakeelne sõna, mis tähendab lõikama. Kutter on ka üks põhilisemaid aparaate vorstitööstuses, vorstimassisegaja. Teadjatele inimestele käivad Frank Kutter ja lihatööstus loogiliselt kokku,“ selgitab ta.
Ka oma nime ja logo kujundustesse on peidetud detaile, mis viitavad läbilõigetele. Välisilme poolest meenutab Frank Kutteri bränd pisut gootilikku stiili, mis mõjub praegu eksisteerivate lihatööstuste brändide kõrval üsna värskendavalt modernsena ning köidab kahtlemata pilku.
Mettase sõnul on ettevõte võtnud sihiks tarbija teadlikkuse tõstmise ning keskmisest nõudlikuma kliendi jaoks sobiva toote loomise. Sellest tulenevalt on läbi mõeldud ka toote pakendamine. Pakendid on tellitud Hollandist ja on tehtud suures osas taaskasutatavast materjalist. Toodete transportimisel kasutatakse pappkaste, mis on Mettase sõnul lihatööstuses küllaltki haruldane. Enamasti on kasutuses taaskasutatavad plastmasskastid, mida tuleb puhastada ja seejärel tagastada. „Pappkastid teevad elu mugavamaks, ei pea arvestama taaratagastust. Nad on puhtamad, puudub vajadus pesta,“ selgitab ta.
Mettase sõnul on pappkastid ka ainumõeldavad ekspordi puhul ja kuna Eesti turg on üsna väike, on eksport ettevõtte eesmärkides kirjas. See on ka üks põhjus, miks on tegeletud palju nii oma toote visuaalse poole kui ka kvaliteediga.
Lisaks sellele, et soovitakse rahuldada kohalike ja lähipiirkonnas elavate inimeste lihavajadused, tahab Frank Kutter OÜ olla kogu riigis kaubanduslettides. „Meie toorainemaht lubab unistada suurelt,“ ütleb Mettas. Ettevõtte omanikul Raul Maripuul kasvab täna farmides ligikaudu 40 000 siga.
Oma toodetega plaanitakse haarata võimalikult laia tarbijaskonda ning pakkuda midagi igaühele. Põhiline eesmärk saab olema valmistoodete puhas sisu.
„Näeme ette, et oleks minimaalne lisaainete maht, välistatud igasugune keemia,“ selgitab Mettas. „Seda teevad ka teised mingites tootesarjades, aga täielikult ei ole loobunud keegi. On odavsarjad, keskmised ja kallimad sarjad. Paremates on lisaainete hulk ära võetud, aga tarbijal on raske eristada, millises on ja millises mitte. Meie tahame enda portfelli üleni puhtana hoida.“
S0eega ideaalis võiks tarbija tulevikus vaadata, et kui on Frank Kutter, siis ei peagi etiketti lugema ja võib kindel olla toote heas kvaliteedis.
Praegu toodetakse värskest lihast tehtud tooteid nagu erinevad lihalõiked, guljašid, šašlõkid, hakkliha jms. Lähinädalatel valmib aga vastrenoveeritud termiline osakond, kus hakatakse tootma lisaks sinke, keeduvorste ja suitsuvorste.
„Teeme kõik endast oleneva, et need tooted jõuaks kiirelt müügile,“ ütleb Mettas.

Moodne tapamaja

Kui ettevõtte kontseptsioon selgeks saanud, seame sammud ka tapamaja poole. Selleks jalutame mõnikümmend meetrit üle õue ja jõuame väikesesse lauta. See on soe, valge ja puhas ruum, kus küll on pisut tunda sealaudale iseloomulikku lõhna, kuid see ei ole liiga häiriv. Laudas on parasjagu mõni üksik siga, nemad ootavad veel oma tänast tappu. Nimelt tuuakse sinna lauta igal hommikul need sead, kes päeva jooksul peaksid tapule minema.
Meie ees olevatest sigadest on osa suuremad, osa väiksemad. Mettas selgitab, et keskmiselt elab nende farmis siga kuus kuud, enne kui ta on parasjagu suur, et lihaks tehakse. Lihaks on valmis saama nuumik ehk umbes 110 kg kaaluv siga.
Meie sealoleku ajal on sead suhteliselt rahulikud, ei tee valju häält ja uurivad meid uudishimulikult, kuid ettevaatlikult. Mettase sõnul on see väga oluline, et siga oleks enne tappu rahulik.
„Tapaeelsed toimingud on vaat et määrava tähtsusega. Stress mõjutab liha pH-taset, stressivaba liha seob paremini lihamahlasid ja mõjutab oluliselt maitseomadusi. Meie sigadel ei ole transpordi­stressi, mida väga palju muidu esineb, ja neil on soe, puhas laut, kus olla,“ selgitab ta. Enne tappu pestakse sead sooja dušiga üle ja tapamajja suunatakse nad laudast ükshaaval.
Enne veel aga, kui suundume päris tapamaja ruumidesse, teeme tutvust tootmisüksuse töötajatega, kelle hulka kuulub ka praegu Frank Kutter OÜ-s kvaliteedijuhina töötav Juta Raid, kes varem tegutses Rey liha­tööstuses juhatajana. Mettase sõnul on Juta olnud sarnaselt tema endaga uue ettevõtte loomise juures juba aasta aega ning aidanud oma nõuga liinid õigesti paika ja tööle saada.
Juta juures saame endale selga ühekordsed kitlid, jalga sussid ja pähe mütsid. Sealt edasi liigume veel käsi pesema ja desinfitseerima. Alles siis võime minna edasi ettevõtte köögipoolele, kus liha lõigatakse ja ladustatakse kuni pakendamise ja väljasaatmiseni. Lihalaos näitab Mettas meile ka esimest vorstitoodangut, klassikalisi chorizo-vorste, mis on juba kaks nädalat laagerdunud ning jõuavad paari nädala pärast maakonna ja pealinna poodidesse müügile.
Köögipoolel olev tehnika on osalt Rey lihatööstusest alles jäänud ning osalt on juurde ostetud uued masinad. Kõik ruumid ja ka tehnika on Mettase sõnul läbinud põhjaliku uuenduse. Veel on seadistamisel ahjud, kus hakatakse liha suitsutama, ja infrapunaahi, kus saab tooteid kuivatada.
Läbi köögipoole liigume edasi tapamajja, kus parasjagu on töötajatel paus ja me saame pisut ringi uudistada. Mettas tutvustab meile värskelt renoveeritud puhastes, valgetes ruumides toimuvat selliselt, et siga tuuakse tapamajja ja aetakse tuimestusboksi. Seda selleks, et siga püsiks liikumatult. Seal siga tuimestatakse elektrilaenguga ja veretustatakse.
Kui töötajad on pausilt tagasi, avaneb meil ainulaadne võimalus ka ise seda kõike pealt vaadata. Esialgset tappu me jälgima ei jää ning tuleme tagasi siis, kui sead on juba veretustatud. Veretustamise järel pestakse siga kupatusvannis kuumas vees puhtaks, misjärel tapamaja töötaja puhastab sea omakorda noa ja leeklambi abil karvadest. Pärast seda liigub siga tapaliinil rippudes edasi lahkaja juurde, kes eemaldab sea sisikonna ja poolitab searümba.
Mettase sõnul on umbes 70% seast toiduks kasutatav, ülejäänu moodustab sisikond. Sealt lõigatakse ja eraldatakse ka muud söödavad saadused, nagu näiteks maks, jalad, kõrvad jms. Sel seal, kelle teekonda meie parasjagu jälgime, lõigatakse maha aga terve pea. Selgub, et see on eritellimus ühelt kokalt. Kui liha on kätte saadud, see kaalutakse, registreeritakse ja pannakse peale etiketid. Kogu tegevus on väga reglementeeritud ja registreeritakse tahvelarvutitega. Töötajatel on kindlad ülesanded ja kogu tegevust jälgib ka riiklik veterinaarameti töötaja.
Praegu tapetakse kuni kolmkümmend siga päevas, aga tulevikus võib see number olla oluliselt suurem ja sellega seoses otsitakse praegu aktiivselt ka tapamajja töötajaid ja lihatoodete tootmistöölisi.
Mettase sõnul on töö füüsiliselt küll üsna nõudlik, kuid töötingimused on head. Ruumid on soojad, töö käib tavapärastel tööaegadel hommikust õhtuni. Võib öelda, et Frank Kutter OÜ-s on loodud kaasaegsed töötingimused ja tagatud ka loomade heaolu. Seda kõike ikka selleks, et tuua tarbijateni parim võimalik sealihatoode.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised