Kaie Kensap-Kukk,Naiskodukaitse Rapla ringkonna esinaine / foto: erakogu.
Naiskodukaitse Rapla ringkonnal toimus 28.-29. oktoobril Kehtnas baasväljaõppe moodul, milleks oli organisatsiooniõpe. Moodul on selleks, et meil kõigil oleks ühine arusaam, kes me oleme, kus me asume riigikaitsesüsteemis ja kuidas me toimime.
Räägiti riigikaitse struktuurist ja selle juhtimisest, Naiskodukaitse ja Kaitseliidu olemusest ja tekkimisest, vormidest, liikmetest ja palju muud huvitavat. Naiskodukaitsel on üldse neli baasväljaõppe moodulit, milleks on meditsiinibaasõpe, organisatsiooniõpetus, sõdurioskused ja toitlustamise baasõpe. 2019. aastal liitunutele lisandub kohustuslik baasväljaõppemoodul – ohutushoiukursus. Aga kõigil soovijatel on seda juba praegu võimalik läbida.
Mida aga arvasid osalejad ise organisatsioonitundmise baasväljaõppest?
Helen: „Mina läbisin organisatsiooniõpetuse moodulit baasväljaõppe moodulitest viimasena. Tagantjärele tarkusena mõistan, et oleksin võinud selle hoopis esimeste sekka ajastada, sest just sealt saab nii vajalikke baasteadmisi, mis ka teiste moodulite läbimisel kasuks tulevad. Nädalavahetus oli väga informatiivne ja lõbus – paljud küsimused said vastuse ning täidetud said ka lüngad, mille olemasolust isegi teadlik ei olnud. Mis puutub pikkadesse päevadesse, siis ainus, mis pikast istumisest märku andis, oli kange sabakont. Loengud olid ülevaatlikud ja kaasahaaravad, seega ei saanudki kuidagi igavus ega väsimus peale tulla.“
Lii: „Alustuseks, teadsin, et tegu on vabatahtlike organisatsiooniga, mis on heatahtlik, abivalmis ja kogukonnale eeskujuks, st aitab, toetab, õpetab ja kaitseb. See kõik on ju elementaarne perekonnas, kogukonnas ja terves riigis. Hämmastav on, et isegi tavakodanikuna midagi teades Naiskodukaitsest ja Kaitseliidust ja noorkotkastest ning kodutütardest, teadsin ma KL-ist ja selle allorganisatsioonidest imevähe. Mida rohkem ma organisatsiooniõppe koolitusel teada sain, seda rohkem sain aru, kui palju on veel teada saada, õppida ja areneda.
Ma olin nagu svamm, mis imes endasse koolitusel saadavat infot. Tundsin iga rakuga, et olen õiges kohas. Mida ma väga tahan, võiks öelda, et see on isegi nüüd mu missioon, on see, et KL-i teadmised on vaja tuua kõigi Eesti inimesteni.
Hämmastav on fakt, et esimese vabariigi aegu oli eesti rahvas nii julge ja initsiatiivikas, et pärast I maailmasõja lõppu loodi kohe Kaitseliit, sest oma kodumaad oli vaja hoida ja kaitsta. KL tegutses, kuigi polnud isegi vastavat seadust ega põhikirja. Aluseks oli vaid, et oleksid aus eestlane ja kaitseksid kodumaad. Hämmastav on fakt, et 1920 kuulus KL-i ridadesse (ja tema allorganisatsioonidesse) üle 125 000 liikme. Mulle tundub, et see on tolle aja rahvaarvuga võrreldes tohutu hulk. Ja kui tugev organisatsioon see oli – mitu korda püüti seda likvideerida, mis siis lõpuks ka õnnestus, kuid siiski enne teist EV väljakuulutamist oli juba uuesti KL loodud.“
Meil on veel palju areneda, liikmeidki ainult 25 000 ringis. Eelkõige tähendab see KL-i, NKK, NK ja KT aktiivset teavitustööd ja tegutsemist. Öeldakse: kett on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli!
