-13.2 C
Rapla
Esmaspäev, 6 dets. 2021

Keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon algatasid Kohila Vineeri suhtes menetluse

Stina Andok / foto: Siim Solman.

Sel suvel laekus keskkonnainspektsioonile kaebus Keila jõe seisukorra pärast, mille uurimine viis inspektorid puidutöötlemise ettevõtteni Kohila Vineer OÜ.

Keskkonnainspektsiooni Rap­lamaa büroo vaneminspektori Kristi Leemeti sõnul sai lugu alguse tänavu juuli lõpus, kui keskkonnainspektsiooni lühinumbrile laekus kaebus, mis teatas, et Keila jõgi on teist värvi. Seda asjaolu käisid uurimas Raplamaa büroo ametnikud, kuid probleemi põhjust sel hetkel ei tuvastanud.
„Päev-kaks hiljem tuli keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroole kaebus, et Keila jões on nähtud surnud kalu. Asjaolu käidi kontrollimas ja inspektorid jõudsid järeldusele, et võimalik reostus pärineb ülesvoolu Rapla maakonnast,“ selgitas Leemet.
Seejärel võeti Raplamaa bürooga ühendust, et täpsemaid asjaolusid juba ühiselt uurida. „Uurimistega jõudsid inspektorid Kohila Vineeri aia taha, kus on kraav, milles oli tumedat värvi vesi,“ rääkis Leemet. Kontrolli käigus võeti veeproovid ning mõõdeti erinevatel jõelõikudel ja kraavis vee hapnikusisaldust.
„Kui hapnikutase on madal, võib see põhjustada kalade surma. Kui mingi aine viib hapniku jões nulli lähedale, siis muud ei olegi vaja,“ selgitas Leemet. Teatud lõikudel selline nullilähedane tulemus ka saadi. Mis aine see olla võis, mis vees hapnikutaseme alla viis, ei saa täna aga keegi kindlalt öelda.
Järelevalvemenetluses tu­vastasid inspektorid, et Kohila Vineer OÜ on rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid. Nimelt on ettevõttel vaja kord aastas puhastada oma leotusvanni, kus leotatakse palke. Tänavu suvel juhtis ettevõte leotusvanni vee pinnasele, kust osa vett voolas kraavi. Palgileotusvett pinnasesse immutada aga ei tohi. „Leotusvanni vesi on kõrge orgaanikaga ning see sisaldab fenoole,“ selgitas Leemet.
Tänaseks on tunnistused võetud, ülekuulamised tehtud ja täiendavad tõendid kogutud. Keskkonnainspektsiooni Rap­lamaa büroo vaneminspektor Kristi Leemet koostas ettevõttele ka väärteoprotokolli seoses seadusest tulenevate nõuete eiramisega. Hetkel on menetlus pooleli, seega on trahvisummast veel ennatlik rääkida. Samas on Leemet ettevõtte suhtes positiivselt meelestatud: „Ettevõte on olnud koostööaldis. Eesmärk on, et asjad saaksid korda ja sellist olukorda enam ei juhtuks. Nad püüavad leida selliseid tehnoloogilisi lahendusi, et leotusvannivesi enam keskkonda ei jõuaks.“
Oma menetluse algatas ka keskkonnaamet. Keskkonnakorralduse peaspetsialisti Maiu Merisalu sõnul edastas keskkonnainspektsioon 2. oktoobril keskkonnaametile objekti kontrollimise protokolli, kust muuhulgas selgus Kohila Vineer OÜ tegevuse tulemusena võimalik Keila jõe reostus.
„Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 58 „Lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ kuulub Keila jõgi lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. Keskkonnavastutuse seaduse järgi on keskkonnakahju oluline ebasoodne mõju pinnaveele, mis halvendab veeseaduse alusel kehtestatud lõheliste ja karpkalaliste elupaikadena kaitstavate veekogude või veeseaduses nimetatud majanduslikult oluliste vees kasvavate liikide kaitseks mõeldud alade vee seisundit nii, et see ei vasta enam kehtestatud kvaliteedinõuetele. Seaduse järgi loetakse keskkonnakahju ohuks piisavat tõenäosust, et lähitulevikus tekib keskkonnakahju,“ selgitas Merisalu.
Merisalu kinnitas, et keskkonnaamet algatas juhtumi osas keskkonnavastutuse menetluse, millega selgitatakse välja, kas juhtumiga on kaasnenud keskkonnakahju või keskkonnakahju oht või mitte ning sellest tulenevalt vältimis- või heastamismeetmete vajalikkus. Menetluse lõppu Merisalu prognoosida ei oska.
Kohila Vineer OÜ juhatuse liige Andres Laht jäi ajakirjaniku küsimustele vastamisel tagasihoidlikuks ning kinnitas vaid, et menetlus on hetkel pooleli.
Keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo vaneminspektor Kristi Leemet julgustab inimesi võimalikest keskkonnaga seotud rikkumistest teavitama lühinumbril 1313. „Sellisel juhul on tagatud kiire reageerimine, tagantjärele tõendamine on juba keeruline,“ ütles Leemet.

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised