13.3 C
Rapla
Laupäev, 1 okt. 2022
spot_imgspot_img

Koostöö tagab turismis arengu

Helerin Väronen / foto: Siim Solman.

Eelmisel neljapäeval, 9. novembril toimus Rapla kultuurikeskuses Põhja-Eesti XII turismikonverents pealkirjaga „Pall korvi tagab võidu – nutikas panustamine toob turisti sihtkohta!“.

Konverents keskendus sellele, kuidas Eestit maailmas nähakse, mis on kohaliku omavalitsuse roll turismi panustamisel ja kuidas piirkonda tulemuslikult arendada. Käsitleti ka toiduturismi ning peaesineja Hendrik Relve tõi osalejateni looduskeskkonna kui turismiatraktsiooni võimalused turismisihtkoha arendamisel.
Konverentsi lõunapausi ajal said osalejad tutvuda pop-up stiilis Raplamaa turismiettevõtjate minimessiga. Päeva tipphetk oli konkursi “Põhja-Eesti turismiarendajad 2017” nominentide ja laureaatide väljakuulutamine.
Päeva modereerinud Kristo Elias sõnas konverentsi alguses, et Raplamaa üheks märksõnaks on Raplamaa raba, ja küsis, kuidas Raplamaa meid täna rabab? Lubatud oli üllatust, pauku luuavarrest, ja seda sai sõna otseses mõttes. Lava täitis äkki trummide, pasunate ja valju häälega korvpallifännide armee ja saalist tuhisesid läbi Avis Utilitas Rapla mängijad, söötes üle külastajate peade üksteisele palli. Pärast sellist rabamist oli hommikune uni silmist pühitud ka kõige unisematel.
Maavanem Tõnis Blank, kes oli ise alles Maltal turistina ringi käinud, sõnas, et vanasti rännati selleks, et otsida paremat paika päikese all. Hiljem lisandus emotsioonide otsimine, uudishimu rahuldamine, soov kogeda midagi sellist, mida kodus ei ole. Inimesed on valmis minema maailma teise otsa elamusi otsima ja maksma selle eest palju raha. Blank kutsus konverentsil osalejaid üles otsima üheskoos ideesid, kuidas neid elamusi meie külalistele paremini pakkuda.

Mida arvatakse Eestist kui turismimaast

EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso andis kiire ülevaade, kuidas turismil läheb ja kuhu on turismimaastik tervikuna suundumas. Toetuste põhirõhk on tulevikus pereatraktsioonidel, mille eesmärk on tutvustada Eestit kui peresõbralikku sihtkohta.
SA Põhja-Eesti Turism tegevjuhi Karmen Paju sõnumi oleks tema sõnul saanud kokku võtta viimase näidatud slaidiga – pingviiniga. Need loomad pole välja surnud, kuna seisavad üksteise kõrval. Paju kutsuski üles tegema koostööd, aitama üksteist, kuna siis oleme regioonina tugevam ja suudame olla atraktiivsemad.
Eestlaste põhiküsimus on see, mida teised meist arvavad. Ja on uuringufirmasid, kes selliseid asju uurivad. Tanja Krieger Kantar Emorist tegi ettekande uuringust, kuidas me nii endale kui ka teistele paistame. Uuringus osalesid Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, London koos selle lähiümbrusega ja kaks Venemaa linna.
Tulemustest võib välja lugeda, et kuigi me ise teame, et meil on puhas õhk, me oleme infoühiskond ja e-riik, ei ole need sõnumid mujale väga levinud. Kui valikus olid erinevad märksõnad, mis võiks Eestit iseloomustada, olid riigiti vastused väga erinevad. Peamised märksõnad, mis esile kerkisid, olid sõbralik, külalislahke, kultuurne, innovaatiline, ettevõtlik, arenev, puhas, turvaline.
Kuid minevikuga seotud märksõnad on samuti tugevalt Eestiga seotud. Huvitaval kombel koorus mitmest küsimusest välja, et Rootsi pole Eestist just eriti heal arvamusel, samas toovad sealsed turistid meile kõige enam sisse. Meie enda kätes on aga see, millise sõnumi me endast väljapoole suuname.
Järgmisena tutvustas Rapla valla arendusnõunik Herkki Olo Kuusiku lennuvälja ja selle tulevikuplaane. Tegemist on ühe tuntuma objektiga Raplamaal, millel on pikad traditsioonid. Visiooni kohaselt on Kuusiku lennuväli Eesti lennuspordi, harrastuslennunduse ja lennukoolituse keskus, mis tutvustab lennutegevust ja toetab kohalikku elu ja ettevõtlust. Turiste tõmbaks Kuusikule kodumaised ja rahvusvahelised sündmused, kontserdid ja koolitused ning transpordi mõttes saab kasu olema ka Rail Balticu Rapla peatusest, leiab Olo.

Sport kui kogukonna ühendaja

Veel enne lõunapausi jõudis Rapla Korvpallikooli tegevjuht Jaak Karp rääkida sellest, kuidas on üldse juhtunud, et Raplast on saanud korvpallipealinn. Karp tuli Raplasse 16 aastat tagasi, kuid korvpalli­traditsioonid ulatuvad palju kaugemasse minevikku. Karp rääkis, kuidas ta spordikoolide lagunemise järel hakkas klubi uuesti üles ehitama. Pärast kaheksat aastat noortesüsteemi ehitamist olid olemas mängijad, kes olid heal tasemel, kuid mitte piisavalt, et ükski Eesti liiga oleks neid enda rivisse soovinud.
2009. aastal hakkas Karp tegema ulmelisi plaane meeskonna meistriliigasse viimiseks. Kui sobiva saali olemasolu lahenes Sadolini ehitusega, jäi veel rahaküsimus. Läbi raskuste jõuti aga nii kaugele, et sel kevadel alistati Eesti meistrivõistluste poolfinaalis Tartu.
Taipamine, et korvpall avaldab kogukonnale positiivset mõju, tuli ajaga. Nüüd seatakse teadlikumalt aina suuremaid eesmärke, pakkudes meelelahutust, luues kogukonna identiteeti kuni Rapla linnale korvpallipealinna tiitli andmiseni välja. Samal ajal jätkatakse noortetööd, et võimalikult paljud lapsed saaks juba varakult spordipisiku sisse.
Karp sõnas, et nad on teinud korvpallivõistluste vaatamisest pereürituse, mis pakub kõigile midagi. Võistkond on saanud kogukonna jaoks oluliseks. Inimesed vajavad ühtsustunnet ja korvpall on Raplamaal see, mis seda pakub. Selleks aga, et rahvas oma meeskonnast hooliks, on vaja see tuua rahvale võimalikult lähedale ja sellega tegeletakse pidevalt. Toimuvad avalikud aruteluõhtud, jagatakse tasuta pileteid mängudele ja seotakse erinevate huvialade inimesi omavahel. Sidumise eredaim näide oli korvpallikalendri koostamine.
Karp usub, et Avis Utilitase meeskond veab sporditurismi suhteliselt haruldast osa, kus meie kodumänge käiakse vaatamas sportliku meelelahutuse saamiseks ka väljastpoolt meie kogukonda.
Spordist ei saanud üle ega ümber ka Rakvere linnapea Marko Torm, kelle ettekanne kandis pealkirja „Turismisihtkoha positsioneerimine sporditurismi kontekstis”. Eesti Linnajooksude sarja kuuluv Rakvere ööjooks on üritus, mis toob igal aastal linna suurel hulgal inimesi. Torm ise on selle idee autor ja ürituse peakorraldaja. Konverentsil näitas ta ööjooksu tutvustamiseks videoklippi.

Loodus ja toit kui tõmbenumbrid

Peaesinejaks olnud looduse- ja kirjamees Hendrik Relve rääkis, kuidas looduskeskkond võib olla ka turismiatraktsioon. Küsimusele, kus asub kõige kaugem paik maailmas, vastas Relve, et selleks on oma koduõu. Milleks aga siis üldse kodunt kaugemale minna? Eks ikka selleks, et tagasi tulles näed kodu veidi teistsuguse pilguga. Mis on aga meie looduskeskkonnas nii erilist, mis võiks turiste siia tuua?
Meil on Põhja-Eesti pank, mis on justkui 70 miljonit aastat maakera kivist kroonikat ja millesarnast mitte kusagil mujal ei kohta. Eesti on rändrahnude poolest rikkaim maa Euroopas. Euroopa kümnest suuremast hiidrahnust lausa kaheksa asuvad Eestis. Erilisteks kohtadeks on ka puisniidud, mis on seniajani elujõulised. Maailmas harukordsel Laelatu puisniidul kasvab ruutmeetril 76 taimeliiki.
Meie metsarahvaks olemise kohta ütles Relve, et me elame kui kirbud karu karvas. Eesti on metsasuselt Euroopas viie rikkaima riigi seas. Meie meel ja keel on metsast läbi põimunud, kuna see läheb meile korda. Oma rabarikkuselt oleme Euroopas kolmandad. Sellega seoses liigub rahvasuus jutt, kuidas Meenikunno raba külastanud jaapanlased imetlesid oskuslikult bonsaideks lõigatud männikesi.
Meile endale küll tundub, et meil on pidevalt kehv suusailm, kuid suurimaks loodusimeks peab Relve meie nelja aastaaega. Sügisene värvidemäng, talvine lume ja jää ime, kevadlooduse pöörane energia ja suvine päikeseakude laadimise aeg. Ja siis on veel jõuluvalguse aeg, mil on vaid lõputu päikese tõusmine ja loojumine, ning sellele vastandub jaanipäeva valgusepidu. Ja siis on veel meele hämaraeg. Relve imestavat iga kord reisilt tulles, kuidas siin ometi elada saab, kuid kui aeg maha võtta, siis kaamost pole. See on aeg, kus õhk on paks krattidest ja kadunukeste hingedest. See on aeg olemaks koos lähedastega.
Toit on asi, mille pärast ollakse valmis sõitma pikki vahemaid. Kuid see toit peab olema siis tõeliselt nauditav ja Ööbiku Gastronoomiatalu omanik Ants Uuustalu teab, kuidas inimeste maitsemeeli hellitada. Viis aastat tagasi, kui ta sõpradele ütles, et avab kusagil keset metsa oma restorani, tahtsid sõbrad Uustalule arsti kutsuda. Nüüdseks on aga tema söögikoht pälvinud mitmeid auhindu. Uustalus sõnas, et toit on emotsioon ja kui müüa seda kõige ehedamal kujul, siis on see kõige parem kombinatsioon üldse. Restoran on kogemuse ja emotsioonide saamise koht.
Inimesed on tänapäeval väga toiduteadlikud ja jälgivad, mida söövad. Halvast toorainest imet ei saa teha, nii et tooraine käitlemine peab Uustalu sõnul kindlasti olema proffide käes.
„Kui näed, et asi on puhas, ja tead, kust see tuli, on endal veel suurem rõõm seda pakkuda. Maal restorani pidamine on väga mõnus emotsioon. Talvel on natuke igav ja peab memmede keldreid „rüüstama“. Hea restorani põhitala on tooraine ja teenindus, mis peab olema südamlik ja soe.“

Omavalitsuse võimalused turismi edendada

Urmas Sukles rääkis sellest, milline on kohaliku omavalitsuse roll turismi panustamisel Haapsalu näitel. Kui kohalikul omavalitsusel on vahendid, ressursid ja tahtmine, saab turismi väga hästi arendada. Muidugi on neid, kes küsivad, kas on vaja, et igal suvisel nädalavahetusel on linn paksult rahvast täis, kuid Haapsalu on aktiivse kultuurieluga kuurortlinn, kuhu ei sobigi teha aktiivset suurt tööstust.
Võimalusi turismi toetada on mitmeid. Näiteks ise algatada ja panna raha teenima, panustada nii rahaliselt, organiseerimise kui ka inimestega, teha ise kultuurikeskuses või toetada lihtsalt väikese summaga. Suvi pole ainus aeg, mil Haapsalus elu käib. Linn toetab kohvikuid, et talvisel ajal saaks nad endale esinejaid kutsuda. Turismi panustatakse ka läbi turismiinfokeskuse, toetatakse rahaliselt messidel käimist ja tehakse koostööd sõpruslinnadega.
Päeva tipphetk oli konkursi „Põhja-Eesti parimad turismiarendajad 2017“ nominentide ja laureaatide väljakuulutamine. Põhja-Eesti parimaid tunnustati kahes kategoorias – aasta 2017 parim turismiettevõte (parim väikeettevõte ja parim suurettevõte) ning aasta atraktiivseim turismiobjekt.
Parima väikeettevõtte 2017 tiitli pälvis Kauksi Puhkemaja Ida-Virumaalt ja parima suurettevõtte tiitel omistati Atlantis H2O Aquapargile. Aasta atraktiivseima turismiobjekti 2017 tunnustuse sai Harjumaal asuv Eesti Mootorispordi Muuseum MOMU.
Raplamaa ettevõtetest oli parima väikeettevõtja nominendiks Laukataguse Puhkeküla, kes oli samuti nomineeritud aasta atraktiivseima turismiobjektina. Lisaks kuulusid selles kategoorias nominentide hulka Laukataguse Puhkeküla suitsusaun ja Kultuurifestival SÄRIN 2017.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised