20 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Milline on järgmisel aastal ühinenud valdade sümboolika?

Katri Reinsalu.

Ühinemise käigus tuli valdadel muuhulgas tegeleda ka küsimusega, milline saab tulevikus olema valla sümboolika. Võimalusi oli mitu.
Üks võimalus oli kasutada mõne ühineva valla olemasolevat sümboolikat. Just sellise tee valis Märjamaa vald. Läbirääkimiste käigus jõudsid Märjamaa ja Vigala omavahel rahumeelsele kokkuleppele ning ühinemislepingusse kirjutati sisse punkt, et edaspidi kasutab ühinenud vald Märjamaa sümboolikat. Seda tingimusel, et Vigala saab oma ühinemiseelset sümboolikat edaspidi osavalla sümboolikana kasutada näiteks kohalikel ettevõtmistel.
Teine võimalus oli ühinenud vallale hoopis uus sümboolika leida. Nii kuulutasidki Rapla ja Kehtna vald välja sümboolika konkursi.
Rapla vald ootas 1. novembriks konkursile uue valla vapi, lipu ja dokumendi näidisblanketi kavandeid. Oma töid võisid esitada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Nädal pärast tähtaja möödumist moodustati viieliikmeline komisjon, kes töid hindama asub. Sellesse kuuluvad Ülle Kiviste, Aili Normak, Anne Kalf, Cerly-Marko Järvela ja Ado Tuuga. Kuna uuest aastast läheb sümboolika kasutusse, on komisjonil peagi plaanis kokku saada, et tööd avada ja üle vaadata. Paremusjärjestuse tekkides pannakse kaks kuni kolm kavandit ka avalikult välja elanike arvamuse kogumiseks.
Vallasekretär Ants Soodla ütles, et töid laekus konkursile üle kümne. Kesise osalejate arvu üle kurta seega ei saa, kuid täpsemalt saab neist rääkida pärast hindamiskomisjoni kogunemist.
Kehtna vald on oma konkursile laekunud tööd juba üle vaadanud. Komisjoni töösse olid kaasatud ka heraldikaeksperdid Tõnu Lauk, Priit Herodes ja Tiit Saare. Paraku selgus, et ükski esitatud kavanditest ei vastanud reeglitele.
Ühtekokku laekus konkursile 51 kavandit, mis avalikustati kõik ka Kehtna valla lehes elanike arvamuse küsimiseks. Sümboolikakomisjoni esimehe kohusetäitja Allan Kima ütles, et kuigi arvamusi iseenesest laekus, oleks ta oodanud selles osas suuremat aktiivsust.
Rääkides aga puudustest, toodi välja seda, et ühe esitaja nime alt laekus konkursile kümme tööd. Kui autor ei suuda nende hulgast paari välja valida, siis on raske nende vahel valida ka komisjonil.
Heraldikareeglid on ranged ja parasjagu keerulised. Kima ütles, et konkurss kuulutati välja tingimustes, kus puudus riiklik juhendmaterjal. Asjaga paremini tuttavaks saades tulid välja esitatud kavandite puudused. Üks suuremaid vigu oli näiteks see, et vapil ei tohiks kasutada üle kolme värvi. Samuti on reeglid üsna karmid selles osas, millised värvid võivad vapil kõrvuti asuda.
Kima ütles kokkuvõtvalt, et komisjon otsustas ekspertide arvamusi usaldada ning pidi seega konkursi nurjunuks kuulutama.
Pärast seda asuti Tiit Saare soovituse ja selgituste põhjal selekteerima ja süstematiseerima vapi kujutise leidmiseks kogunenud infot. Kuna komisjoniliikmete hulgas oli kogemustega kunstnik Seily Sõgel-Raid, asus komisjon ise uut vappi kujundama.
Kehtna vallavanem Indrek Kullam rääkis, et Sõgel-Raid on ka varem valda lippude kujundamisel aidanud. Samas tõdes ta, et komisjon nägi päris palju vaeva endale heraldikareeglite selgeks tegemisega.
Uuel vapil on esindatud nii Järvakandi valla peeker kui ka Kehtna valla linnu kujutis. Kima ütles, et tänaseks on sümboolika valmis ja jõudnud riigikantseleisse vaatlusele, kus selgub, kas see kinnitatakse või mitte. Kullam lisas, et vastust oodatakse selle nädala jooksul, kuid teisipäevase seisuga seda veel laekunud ei olnud.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised