19.4 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Raplamaa Aasta Tegu 2017. Nominendid

Raplamaa Sõnumid / Foto: Siim Solman.

Raplamaa aasta tegu kuulutatakse välja 22. novembril Raplas Loomeruumis.

Raplasse discgolfipargi rajamine
Ken Kristen Maalinn, Martin Riim, Raido Galjaev, Argo Peever
2016. aastal algatasid Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilased Ken Kristen Maalinn ja Martin Riim Hooandjas projekti „Discgolfi rada Rapla valda“. Projektiga sooviti esialgu luua rada, mis on eelkõige mõeldud mängu tutvustamiseks ja tasuta kasutamiseks Raplamaa rahvale. Hooandjas kogutud 1655 eurost piisas üheksa korvi soetamiseks ja paigutamiseks Vesiroosi Tervisepargi maa-alale.
Käesoleval aastal võtsid pargi edasiarendamise oma südameasjaks Raido Galjaev ja Argo Peever, kaasates tegevusse ka ettevõtjaid. Argo tegi uue pargi disaini ning Raido eestvedamisel korraldati suve jooksul mitmeid talguid, kus koostöös Sadolini spordihoonega puhastati discgolfirada ja selle ümbrus võsast, niideti hein ning paigutati korvid ümber. Suure töö tulemusel on nüüd Raplas 12 korviga discgolfi rada ja esimene võistluski 8. oktoobril peetud.

Tuletõrjespordivõistluste korraldamine ja vabatahtlike tuletõrjujate juhendamine Kaius
Rünno Leinberg ja Dan Heinleht
Rünno Leinberg ja Dan Heinleht on tublid Kaiu vabatahtlikud tuletõrjujad, kes võtnud oma südameasjaks tuletõrjespordi au sees hoidmise, korraldades tuletõrjespordivõistlusi. Lisaks võistluste korraldamisele on Rünno ja Dan treeneriks käesoleva aasta suvel loodud Kaiu pritsunaiste rühmale. Dani ja Rünno suurepärase juhendamise tulemusel võideti kõikidel tuletõrjespordivõistlustel Rapla maakonnas häid kohti poodiumil.
On äärmiselt vahva, et Rünnol ja Danil on aega ja tahtmist panustada sellistesse toredatesse ja kogukonda ühtehoidvatesse tegevustesse.

Maakaitsepäev Tamme külas Raikküla vallas
Peep Ummalas, Meelis Pernits
Maakaitsepäeva korraldatakse igal aastal 23. juunil erinevas Raplamaa omavalitsuses. Käesoleval aastal toimus maakaitsepäev Raikküla vallas. Maakaitsepäev algas pärgade asetamisega Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestussamba jalamile Purkus. Kabala mõisapargis oli võimalik päeva jooksul näha ja katsuda erinevat sõja- ja päästetehnikat. Kasutati hästi ära piirkonna eripära. Kabalat läbival Vigala jõel toimus näidislahing, kus kaitseliitlased ehitasid jooksusilla lahingu käigus jõe ületamiseks. Päästeamet demonstreeris uut päästeautot, millega oli võimalik veejuga suunata 50 meetri kõrgusele.
Traditsiooniliselt pakkusid naiskodukaitsjad välikatlas keedetud maitsvat suppi, päevakohast meeleolu aitas üleval hoida Rapla Pasunakoor ja kohalike taidlejate kontsert. Maakaitsepäeva kulminatsiooniks oli Vabariigi Presidendi läkitatud võidutule jagamine kõikidele maakonna omavalitsustele.

Raplamaa täiskasvanud õppija nädal (TÕN) 20, 2017. aastal foorum-tänuürituse korraldamine
Ivi Sark
Ivi Sark on kaksteist aastat olnud Raplamaa TÕN-i aktiivseks ja jõuliseks eestvedajaks. Tänu temale on püsinud koos koordineerimisgrupp ja ühiselt on kõrgel hoitud täiskasvanud õppijate lippu, kaasates erinevatesse tegevustesse ka õppureid ja koolitajaid. Ivi on olnud töökas ja südi ETKA Andras esindaja (koordinaator) Raplamaal. Ta on seisnud hea selle eest, et meie maakonnas ei pea paljudele enam selgitama lühendit TÕN.
Läbi aastate on eri valdades toimuvatel tänuüritustel aina selgemaks saanud kohalikul tasandil täiskasvanud õppija nädala idee ja eesmärgid. Ta on saavutanud suurepärase koostöö juhtiv- ja võtmeisikutega nii maakondlikul kui ka valdade tasandil, samuti on headeks koostööpartneriteks olnud MTÜ-d, koolituskeskused, külaseltsid. Rap­lamaa TÕN-i viimane tänuüritus oli juubelihõnguline, 11. oktoobril 2017 tõdeti pidulikul foorum-tänuüritusel “20 aastat TÕN-i Raplamaal”, et Ivi on teinud suurepärast eestvedaja tööd läbi aastate ja hinnati kõrgelt tema panust maakonnas täiskasvanute õppe sõnumi levitamisel ja asjaosaliste tunnustamisel.

Kerro pereklubi 40
Tiia Tuisk
Käru kogukonnas tegutseb pereklubi, mis esimest korda kutsuti kokku rahva algatusel 19. novembril 1977. Tänaseks päevaks on kroonika andmetel toimunud sündmusi, kohtumisi, koosviibimisi 350 korral. Aastaid eksisteeris klubi Käru-kesksena, tänasel päeval on liikmeid nii Raplamaa teistest valdadest kui ka Järvamaalt ja Pärnumaalt. Sageli peavad sobitama peo- ja tööaja need klubilased, kes töötavad piiri taga.
Toimib põlvkondadevaheline side. Klubi liikmete hulgas on alustajaliikmete lapselapsi ning aktiivsete klubiliste vanus on 20-80 aastat. Praegu veab klubi tegevust Tiia Tuisk, kes on lühikese ajaga end kurssi viinud klubi ajalooga ning tema eestvedamisel pandi kokku ka pereklubi ajalooga Käru valla kalender 2017.

Sari “Unustatud maitsed, Raplamaa saade”
Aljona Suržikova
„Unustatud maitsed” on saatesari, mis jutustab iidsetest retseptidest, kaduvatest ametitest ja ebatavalistest harrastustest; sari kultuurist, toidust ja eluviisidest. Raplamaa saate koostas Aljona Suržikova. Saates uuritakse, kuidas valmistatakse mustikasuppi. Räägitakse Järvakandi klaasitööstuse ajaloost ja külastatakse tõelise klaasipuhuja ning -kunstniku töökoda. Uuritakse, kuidas valmib nüüdseks küll unustuse hõlma vajunud, kuid omal ajal väga populaarne roog – kartulivorst –, mida tehti taludes kartulisaagi korjamise aegu.

Loodusfilm „Habras maailm“
Ants Tammik
38 minutit kestev film on kaasahaarav loodusdokumentaal, mida tehti kolm aastat. Noor filmitegija Raplast, nii autor kui ka operaator, võttis aluseks meeldejäävad ja hingestatud visuaalid ning ehitas nende peale loo, mis liigutab. Filmi keskmes on soomaastikud, kaadrid on kaunid, fookuses on terviklik ökosüsteem. Vastandiks toob Tammik turbakaevandused, tööstuse, mis vägistab maad, kus inimesed on sellist tööd tehes õnnetud. Ajatus ja distantseeritus ühendab kaht vastandlikku maailma. Muusikalise kujunduse on teinud Aivar Surva.
Film on saanud EFTA parima lühifilmi auhinna. Läbi aastate on noor mees Ants Tammik saanud tunnustust ka kui loodusfotograaf. 2016. a rahvusvahelisel Matsalu loodusfilmide festivalil pälvis ta kategooriavõidu – parim operaatoritöö. 2017. aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali noore filmitegija preemia. Filmi meeskonda kuulus väga palju Raplamaalt pärit ja Raplaga seotud inimesi.

Mõisakunsti ja mõisapärandi konverentsid Raikküla mõisas
Karmel Jõesoo ja Ivo Lambing
2017. aastal toimusid Raikkülas mõisakunsti ja mõisapärandi konverentsid. Eesti mõisakunsti konverentsi eesmärk oli tuua kokku mõisa- ja kunstirahvas, et koos mõelda, milline võiks olla meie mõisates praegune, aga ka tulevane kunst. Fookuses olid just kunsti võimalused mõisates ja ruumi mõtestamine kunsti ja arhitektuuri abil.
Konverents toimus Raikküla mõisa unikaalses saalis, kuhu on kogutud suur antiikmööbli kollektsioon. Samal ajal oli saalis külastajatele avatud ka ühe tunnustatuma eesti kunstniku Malle Leisi isiknäitus. Ettekannetega esinesid mitmed tuntud kunstnikud, kunstiteadlased ja -huvilised. Mõisa­pärandi konverentsi eesmärk oli uurida neid nähtusi meie kultuuris, mis on tänapäeva jõudnud mõisate ja mõisnike kaudu. Seejuures pidada oluliseks, mõtestada mõisapärandit tänases päevas ja tuua välja selle mõistmiseks uusi vaatenurki.
Raikküla mõis on olnud juba aastaid mõisakultuuri eestvedajaks ning sel aastal tunnustas Eesti Mõisate Ühendus Raikküla mõisa parima kultuurimõisa aunimetusega.

Kuusiku mõisa esmamainimise 550. aastapäeva piknik-konverents
Kuusiku Kandi Külaselts
Kuusiku mõisa esmamainimise 550. aastapäeva piknik-konverents toimus 19. augustil. Kogu ürituse eesmärk oli kogukonnaliikmete ühistegevuste sidususe süvendamine ajaloolise informatsiooni kogumise ning tutvustamise kaudu. Ürituse korraldamises ja läbiviimises osales kokku 32 inimest, peamiselt Kuusiku alevikust ja Iira külast. Külaelanike hulgast valmistati ette kostümeeritud teenindajad/giidid, kes jagasid sündmuse päeval informatsiooni Kuusiku mõisaansambli hoonete ja pargi säilinud väikevormide (sillad, allikakaev, jääkelder, mungaaida kelder) kohta ning korraldasid ringkäigu.
Näha võis näitust ja kuulata ettekandeid. Samuti osaleda mitmetes tegevustes. Kuusiku põllumajanduse katsekeskuse angaaris sai uudistada katsebaasi spetsiifilist põllumajandustehnikat ning katsekeskuse juhataja Viktor Lepik tutvustas pika ajalooga Kuusiku põllumajanduse katsekeskust ja selle tänapäeva. Pidupäeval oli põhjust rõõmu tunda ka selle üle, et Kuusiku mõisakompleksi hooned Raplamaal on suures osas säilinud.

Kuusiku Altveski loovuskose ja noortestuudio MINA OLEN käivitamine
MTÜ Ingli Puudutus
MTÜ Ingli Puudutus võttis 7. jaanuaril 2017 rendile Kuusiku Altveski, kuhu rajati läbi talve ja kevade kestnud puhastustalgute tulemusena kultuurikeskuse loovuskosk. MTÜ on mitmel aastal korraldanud lastelaagreid Soone talus Kumma külas, ent sel aastal kasvas rööbiti erinevate ürituste korraldamisega Kuusikul Altveski loovuskosel välja suvelavastus „Südamesalu salavägi“, mida mängiti publikule lausa viiel korral.
Pärast viimast etendust soovisid noored aga edasi tegutseda. Nii avati sügisel noortestuudio MINA OLEN. Lapsed on koos käinud alates septembrist igal nädalal korra või kaks ning sündimas on juba uus etendus „Mina olen“, mis peaks lavaküpseks saama novembris. Noori on üle kogu Rapla maakonna kokku tulnud – Valgu-Vanamõisast, Rap­last, Kaereperest, Kumma külast, Kuusikult.

Lavakunstikateedri diplomilavastuse toomine Hageri vennastekoguduse palvemajja EELK Hageri kogudus,
Agu Kaljuste, Jüri Vallsalu, Sigrid ja Juhan Põld
Koostöös lavakunstikateedri ja Eesti rahvusmuuseumiga Tartus pakuti 2017. aasta suvel seitsmel õhtul võimalust vaadata professionaalset teatrietendust, mis rääkis meie esivanematest, nende elust, mõtlemisest, uskumustest ja pärimustest. Kuna kogudusel puudus varasem kogemus nii mahuka ja mastaapse ürituse korraldamisest, oli see suur väljakutse, millega saadi suurepäraselt hakkama.
Hageri koguduse ja kogukonna abi, toetus ja teostus oli puhtalt vabatahtlik, kuna saadud annetused ja toetus läksid 100% palvemaja renoveerimise kulude kassasse. Seetõttu on eriti märkimisväärne inimeste vabast tahtest antud panus. Vabatahtlikke, kes aitasid projekti õnnestumisele kaasa, oli palju – ca 20 inimest, kuid mõned olid väljas igal õhtul ja panustasid pikemalt ka eelnevalt, et etendused saaksid teoks. Sigrid ja Juhan Põld tutvustasid näitetrupile nii Hagerit kui ka valda laiemalt ja võib olla päris kindel, et selle suvega said nii Kohila vald kui ka Rapla maakond tervikuna meie tulevastele noortele näitlejatele südamelähedasemaks ja nad meenutavad seda perioodi hea sõnaga veel aastakümneid hiljem.

Muusikal „Grease“
Rapla kultuurikeskuse meeskond ja noorte näitetrupp
2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Sellega seoses valmis Rapla kultuurikeskuse noorte näitetrupil noortele suunatud muusikal „Grease“. Üheks eesmärgiks oli luua etendus noortega ning noortele, mis peaks tagama, et väljatoodavad probleemid jõuavad vastuvõtliku publikuni.
Etendusse olid kaasatud erinevate loomevaldkondade inimesed ning asutused. Lisaks pakuti Raplamaalt pärit noortele kunstnikele võimalust panustada tehnilise teostusega. Noored kunstnikud said omandatud teadmisi ja oskusi kodumaakonnas praktiseerida (Elerin Tammel õpib Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias valguskujundust, Birgit Käsper töötab videoplakatite kujundajana, Sigfried Kesküla töötab asutuses Eventech OÜ, Mari-Liis Tali on TÜVKA tantsujuhtimise eriala üliõpilane jne).
Proovid kestsid 6 kuud, mille jooksul tegeles noorte näitlejatega lavastaja Piia Põder, seaded kirjutas ning laulud õpetas Thea Paluoja, tantsude seaded panid kokku ning õpetasid selgeks Riho Pohla ja Mari-Liis Tali. Etendused toimusid maikuus kolmel korral täissaalile ning järelkaja oli väga positiivne. Muusikal pakkus suurt rahuldust nii tegijatele kui ka publikule.

Heategevuskontsert „Hagudist tõusevad tähed“
Hagudi Hakkajad MTÜ
Käesoleva aasta 22. aprillil viidi MTÜ Hagudi Hakkajad eestvedamisel läbi heategevuskontsert „Hagudist tõusevad tähed“. Heategevusürituse tuludega ning Hooandja toetusega toetati Hagudi Hariduskeskuse ette aia ehitamist ja laste mänguväljaku rajamist. Heategevuskontserdi mõte sai alguse Age Rebeli, Andra Liibeki ja Meelika Reede ühisest kohvilaua­mõttest ning Hagudi Hariduskeskuse murest, et lasteaialastel oleks turvaline mängukeskkond.
Heategevuskontserdil esinesid siin elanud ja õppinud või mingil muul põhjusel Hagudiga seotud omal alal kuulsad inimesed. Üles astusid Vaiko Eplik, Kõu Kaur ja ansambel The Notes, Robert Rebel ja Izzy in Scarlet, Aivar Arak, Brigita Schmidt jpt. Heategevuskontserdil osales üle 200 inimese.
Paralleelselt heategevuskontserdiga oli avatud ka toetuse kogumine Hooandja keskkonnas. Tänaseks on valmis saanud aed ja mänguväljak, turvaline ja huvitav keskkond lastele.

Korvpall kogukonna ühendajana
Rapla Korvpalli Fan Club MTÜ
Korvpall on aastakümneid olnud Rap­la pärisosa. Viimaste aastate jooksul on see saanud suuremat kõlapinda kui ei iial varem. Lisaks paljudele suurtele ja väikestele korvpalluritele on meie mängijatel ka väga suur toetajaskond. Rapla korvpallifännid on täitnud tribüüne ja valjuhäälselt kaasa elanud ajast, mil meeskond asus mängima meistriliigas. Kodused täissaalid ning bussitäied fänne saatmas meeskonda, aga ka naiskonda võõrsil, on teoks saanud just tänu klubi aktiivsele tegutsemisele. Oma aktiivse tegutsemisega kutsuvad nad ka teisi spordisõpru endaga liituma.
Meie fännide poolehoid on saanud hulgaliselt tähelepanu üleriigilises meedias. Mängijad on öelnud: „Rapla fännid on nagu kuues mees väljakul! See on uskumatu, mida nad teevad, see annab nii hea fiilingu!“ Mitmed meeskonnaga liitunud mängijad tunnistavad, et pole nii heade kodufännide ees veel kunagi saanud mängida kui Raplas. Siin on mõnus ja toetajad annavad palju energiat juurde. Ka vastased on tunnistanud, et Rapla fännidega on neil raske hakkama saada.
Kevadiste play-off-mängude aegu on kogu Rapla ehitud. Fännid ehivad oma majad ja autod klubilippudega, et kõik ikka näeksid, et oleme korvpallirahvas. Samuti lüüakse kaasa kogukonna toimetamistes ja sügisese helkuripuu ehtimisel olid kohal ka fännklubi esindajad ning helkuripuule said riputatud punased särgikujulised helkurid.

MTÜ Arendusselts Koduaseme kolm ettevõtmist aastal 2017
MTÜ Arendusselts Koduaseme
MTÜ Arendusselts Koduaseme toimetab Kaerepere piirkonna (Hertu, Kaerepere, Kumma, Saunaküla ja Valtu-Nurme) kogukonna ja elukeskkonna arendamise nimel. MTÜ on aastal 2017 ellu viinud mitmeid märkimisväärseid projekte ja algatusi, mille üle võivad olla uhked nii Kaerepere kogukond kui ka Kehtna vald üldiselt.
Esimesena saab välja tuua Kaerepere rula- ja mänguväljaku teostuse, mida juhtis MTÜ liige Helen Link. Noortelt tuli algne idee, samuti sisend rula- ja mänguväljaku lõplikku kujundusse. Käesoleval aastal ehitus algas ning jõudis ka lõpule. Projekti viimase etapi, haljastuse juures kaasati ka kohalikku kogukonda. Park on piirkonnas ja ka kogu Eestis eriline, sest niivõrd mitmekülgsete võimalustega betoonist rulaparki teist ei leidu (rulapark, korvpalliplats, välilauatennise laud, ronimispuud, kiik ning parkuurimise elemendid).
Teine suur MTÜ ettevõtmine oli Kaerepere 605. aastapäeva tähistamine, mis leidis aset 19. augustil. Ettevõtmisesse kaasati kohalikke käsitöölisi-tootjaid-toitlustajaid ja esinesid kohalikud taidlejad (kaks tunniajast kontserti). Aastapäeva tähistamine algas juba varakevadel erinevate algatustega (nt joonistus- ja fotokonkurss ning 15-päevane FB viktoriin). Sündmuse ettevalmistus kestis ligikaudu aasta ning sellesse panustas aktiivselt MTÜ aktiiv (Leaanyka Leisson, Moonika Olju, Teele Ojasalu, Liina Biene, Helena Lasner, Marita Seemer ja Reelika Kuusemäe) ning paljud kohalikud vabatahtlikud.
Kolmas algatus oli EV 100 kingitus – suur seinamaal Valtu põhikooli fassaadil. Idee autor ja projekti koordinaator oli Teele Ojasalu. Maalil kasutatud elemendid koguti kokku 22 koolilapse (1.-9. klass) joonistustelt. Abistasid Valtu põhikooli kunstiõpetajad, kavandi töötas välja kunstnik Helena Lasner, kes juhendas ning teostas töö kuue koolitüdrukuga. Maal avati pidulikult Kaerepere 605 kodukandipäeval.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised