12.2 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Aasta aed asub Alus

Stina Andok / foto: Ulvi Saare.

Eelmisel nädalal, 5. detsembril kuulutati Tallinnas ajakirja Kodu & Aed korraldatud võistluse „Kodu kauniks“ pidulikul lõpetamisel välja aasta kodu ja aasta aia tiitli saajad. Aasta aia tiitel koos 2500 euroga kuulub perekond Ulvi ja Lembit Saarele Alust.

Ajakiri Kodu & Aed korraldab võistlust “Kodu kauniks” juba 18 aastat. Konkursil antakse lisaks peaauhindadele veel 29 kodule või aiale lisapreemiaid. Valiku parematest teeb žürii, kuhu kuulusid tänavu ajakirja Kodu & Aed toimetajad, sponsorite esindajad, sisearhitekt Ivi-Els Schneider ja aiandusspetsialist Eneli Käger. Sel korral leidis žürii lisaks aasta aiale Raplamaalt veel ka aasta parima vannitoa, mis asub Laeste külas. Tiitel ja 1000-eurone preemia kingiti perekond Roosile nende maakodu romantilise vannitoa eest.
Auväärse aasta aia tiitli pälvinud perekond Saare jaoks oli tänavune konkurss üldse esimene, millel on oma kauni aiaga osaletud. Perenaise Ulvi Saare sõnul on tal aastaid ajakiri Kodu & Aed kodus käinud ja seega on ta pidevalt jälginud ka „Kodu kauniks“ konkurssi.
„Olen otsinud seda täiuslikku aeda,“ ütleb Ulvi. Seda seni, kuni tema õde teatas talle lõpuks, et sellist ei olegi kuskil mujal kui vaid oma kodus, ja nii otsustatigi tänavu oma aiaga teiste seas konkureerida.
Ulvi kolis oma praegusesse koju Alus kakskümmend viis aastat tagasi. Tegemist on abikaasa Lembitu lapsepõlvekoduga. „Siin oli hästi palju õunapuid ja marjapõõsaid, klassikaline vana aed,“ kirjeldab Ulvi. Kui aga õunavajadus väiksemaks jäi, hakati tasapisi aeda ümber kujundama. Kuigi kasvatatud on nii üht kui ka teist, on Ulvi jäänud lõpuks selle juurde, mida muld siin kõige rohkem kasvatada kannatab.
Ulvi on kindlalt seda meelt, et aias peaks kasvama taimed, mis ka lehtedena kannavad ilu, sest taimed õitsevad mõne nädala ning pärast seda jääb alles üksnes lehestik. Oma aias on Ulvil palju lemmikkohti, raske on üht valida. Ta on kokku lugenud, et aias on kolmteist erinevat nurgakest, mis kõik moodustavad siiski ühtse terviku. See on ka üks aspekt, mida märkasid Ulvi aeda suvel külastanud žüriiliikmed. Samuti imetleti aia kaunilt looklevaid lillepeenraid ja terveid taimi.
Nimelt selgub, et paljudes kaunites aedades on taimed haiged või katkised. Ulvi saladus taimede tervena hoidmisel on nende väetamine ja õhutamine kaks korda aastas. „Kui teen peenra, siis ma ka rohin ja õhutan,“ tutvustab Ulvi oma põhimõtet. Tema on alati näiteks kiletamise ja multši kasutamise vastu olnud, kuna pelgab, et taim ei saa siis piisavalt õhku. Sama kehtib ka kasvuruumi kohta. Ulvi sõnul näeb ta sageli seda viga, et väikesed taimed on väga lähestikku istutatud ja nii ei ole taimedel ruumi kasvada.
Ideid aia edasi arendamiseks on Ulvi kogunud nii ajakirjandusest kui ka ise ringi reisides. Ulvi ütleb muiates, et kui ta on kohvitassiga abikaasa tehtud kiigele istunud, naerab abikaasa Lembit, et juba ta mõtleb, mis järgmine projekt on. Perekond Saar toimetabki enamasti aias koos. Ulvi sõnul on abikaasa huvi aia hooldamise ja kujundamise vastu aastatega süvenenud ning ta on selle eest väga tänulik, kuna ideid edasi arendamiseks jagub veel küllaga.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised