20 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Kohila Vineer OÜ tegevuse tagajärjel keskkonnakahju ei juhtunud

Stina Andok / foto: Siim Solman.

Keskkonnainspektsioon ja keskkonnaamet algatasid Kohila Vineer OÜ suhtes sügisel menetluse. Tänaseks on menetlused lõpetatud ning selge, et kuigi ettevõte rikkus seadusest tulenevaid nõudeid, keskkonnakahju selle tagajärjena ei tuvastatud.

Kui Raplamaa Sõnumites kirjutati novembrikuus menetluse algatamistest, rääkis keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo vaneminspektor Kristi Leemet, et lugu sai alguse tänavu juuli lõpus, kui keskkonnainspektsiooni lühinumbrile laekus kaebus, et Keila jõgi on teist värvi. Asja käisid uurimas Raplamaa büroo ametnikud, kuid probleemi põhjust sel hetkel ei tuvastanud.
„Päev-kaks hiljem tuli keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroole kaebus, et Keila jões on nähtud surnud kalasid. Asjaolu käidi kontrollimas ja inspektorid jõudsid järeldusele, et võimalik reostus pärineb ülesvoolu Rapla maakonnast,“ selgitas Leemet. Uurimine viis inspektorid puidutöötlemise ettevõtteni Kohila Vineer OÜ.
Järelevalvemenetluses tuvastasid inspektorid, et Kohila Vineer OÜ on rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid. Nimelt on ettevõttel vaja kord aastas puhastada oma leotusvanni, kus leotatakse palke. Tänavu suvel juhtis ettevõte leotusvanni vee pinnasele, kust osa vett voolas kraavi. Palgileotusvett pinnasesse immutada aga ei tohi. „Leotusvanni vesi on kõrge orgaanikaga ning see sisaldab fenoole,“ selgitas Leemet.
Oma menetluse algatas toona ka keskkonnaamet. Keskkonnaameti keskkonnakorralduse peaspetsialist Maiu Merisalu selgitas Raplamaa Sõnumitele novembrikuus, et keskkonnaamet algatas juhtumi suhtes keskkonnavastutuse menetluse, millega selgitatakse välja, kas juhtumiga on kaasnenud keskkonnakahju või keskkonnakahju oht või mitte ning sellest tulenevalt vältimis- või heastamismeetmete vajalikkus.

Kalastiku üldseisund oluliselt ei halvenenud

Tänaseks on mõlemad menetlused lõpule jõudnud ja keskkonnainspektsiooni algatatud menetlus seoses palgileotusvee pinnasesse immutamisega lõppes rahatrahviga. Raplamaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Kristi Leemet kinnitas, et keskkonnainspektsioon väljastas Kohila Vineer OÜ-le üldmenetluse otsuse 20. novembril, millega määrati ettevõttele rahatrahv. Otsus jõustus 6. detsembril ja praeguseks on Kohila Vineer OÜ trahvi tasunud.
Keskkonnaamet ei tuvastanud oma menetlusega juhtumi järel keskkonnakahju ja/või keskkonnakahju ohtu vastavalt keskkonnavastutuse seadusele. Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader vahendas, et Keila jõe erinevates lõikudes tuvastati erinevat liiki kalade hukkumist. Kiisa raudteesilla juures tuvastati hinnanguliselt kuni paarsada isendit, hulgaliselt surnud kalu tuvastati samuti Vilivere külas asuva jalakäijate silla juures. „Tuvastatud ei ole, et tegemist oleks I, II või III kaitsekategooria kaitsealuste liikidega. Keskkonnainspektsiooni OKP fotomaterjali põhjal saab tuvastada, et tegemist on särje ja ahvenaga,“ ütles Ader.
Keskkonnaameti hinnangul seisneb kahju olemus põhiliselt toitainerikka heljumi sattumises Keila jõkke, mis vähendas vees lahustunud hapniku hulka alla kriitilise piiri ning tõi kaasa kalade hukkumise. Samuti võis kalade hukkumise kaasa tuua liialt kõrge fenoolide sisaldus Keila jõe vees. Kuna aga Keila jõgi on vooluveekogu, kus vesi pidevalt vahetub ja voolab, loob see head võimalused reostusjuhtumi puhul looduslikuks taastumiseks.
„Reostumisjuhtumi järel pole täheldatud kalade hukkumist ning kalastiku üldseisund ei ole seega oluliselt halvenenud. Keskkonnakahjuks loetakse keskkonnavastutuse seaduse mõttes vaid looduskaitseseaduse alusel I, II või III kaitsekategooriasse kuuluvatele liikidele ja nende elupaikadele olulise ebasoodsa mõju põhjustamine, samuti keskkonnaministri määruses nr 38 „Keskkonnavastutuse seaduse tähenduses elupaiga ja liigina mõistetavate elupaigatüüpide ja liikide täiendav nimekiri“ toodud liigid ja nende elupaigad. Seadusega ei ole hõlmatud nende liikide ja koosluste kahjustamine, mis ei ole kaitse alla võetud. Antud juhtumist tulenevalt ei tuvastatud kaitsealuste liikide hukkumist ning keskkonnakahju ja/või keskkonnakahju ohtu liigile ja/või elupaigale,“ vahendas Ader.

spot_img
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised