13.8 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
ArtikkelLoodusfilmid panid mõtlema inimese ja looduse suhtele

Loodusfilmid panid mõtlema inimese ja looduse suhtele

Helerin Väronen / illustreeriv foto: Siim Solman.

Kultuuriklubis Baas lõppes kolmeosaline Matsalu Loodusfilmide festivali filmidele pühendatud seeria. Sügishooaja loodusdokumentaalid keskendusid inimesele ja looduse tajumisele, kohalolule ja armastusele ning kirele looduse vastu.

  1. novembril oli viimane filmiõhtu, mil tuli näitamisele kolm lühifilmi. Esimene neist oli Läti režissööri Astra Zoldnere „Mustika vaimud“, mille kohta loodusfilmiõhtute korraldaja Lennart Lennuk sõnas, et tegemist pole klassikalise loodusfilmiga, vaid pigem on tegemist vaimuvaldkonda kuuluvaga.
    Filmi peategelased on romade perekond ja Läti mustikametsad. Traditsiooniliselt kuulub korilus romade eluviisi juurde. Mustikaid-pohli korjates ja õhtul lõkke ääres räägitakse kummitusjutte ja filmi lõpus sõnabki üks roma, et vaimude pärast rändavad nad pidevalt ühest kohast teise. Mõningad juhtumid, mida romad kirjeldasid, olid päris hirmuäratavad. Pärast filmi lõppu sõnas Lennuk, et selle filmi juures oli üks kummaline stseen: mustikakaste kaaludes näitas kaal numbreid 888 ja see hetk oli sattunud kaheksandale minutile.
    Teiseks filmiks oli Ameerika Fred Jüssiks peetava Gordon Hemptoni „Kuuldel“. Hempton on enamiku oma elust tegelenud loodushäälte lindistamisega. Filmi alguses sõnab ta, et vaikus on hinge mõttekoda, kuid kuulamine on hoopis midagi muud. Selle jaoks tuleb kõik helid endast võrdväärsena läbi lasta. Lindistamine on tema jaoks aga vahend saamaks paremaks kuulajaks.
    Kui maastikul võib kuulmispiir ulatuda 30 km kaugusele, siis linnas on selleks piiriks heal juhul kaks tänavavahet. Hempton muretseb inimtegevuse mõju pärast ja üritab inimeste tähelepanu loodusele suunata, sõnades, et meil on nüüd valida, kas armuda planeeti Maa uuesti või mitte.
    Kõige pikem film kandis pealkirja „Hinge portreed“ ja selle režissöör on Leo Bello, kes Lennuki sõnul on ise sama rahulik ja sõbralik kui tema filmi sõnum.
    Dokumentaalfilm rääkis inimestest, kellel on tihedad sidemed loodusega. Film kutsus endaga kaasa mõtlema inimloomuse üle.
    Hing vajab puhkeaega, kui kuhugi pole kiiret, ja loodus saab seda pakkuda, kuid inimesed kasutavad seda ressurssi kurjasti ära. Ka siin filmis tuli juttu kuulamisest. Õigemini sellest, et me ei suuda kuulata, kuna müra me peas on liiga suur.
    Pühaduseni ei jõuta ei läbi naudingu ega materiaalsete asjade. Pühadus on hoopis seotud näiteks ilu, vaikuse ja loodusega. Kuid inimkonna suurim viga oli see, kui otsustati loodusest eemalduda.
    Ühes stseenis on näha naist madalas jões vee peal justkui trummi tagumas. Vesi on tähtis, vesi kustutab janu ja sellega saab väljendada armastust, näiteks kastes taime, mis on kuivanud. Kuigi Charles Darwin arvas, et evolutsioon põhineb konkurentsil, on tegelikkuses koostöö looduses konkurentsist palju tähtsam.

JÄTA OMA VASTUS

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia