11.1 C
Rapla
Laupäev, 25 juuni 2022
spot_img

Hooletu planeerimine viis Järvakandi valla hiigelvõlani

Siim Jõgis / foto: Siim Solman.

12. detsembri seisuga oli Järvakandi vallal tasumata arveid 221 924 euro ulatuses. Selline väide kõlas kolmapäeval, 13. detsembri õhtul toimunud Kehtna vallavolikogu istungil.

Summa on uskumatult suur. Kindlasti suurem kui Kehtna pool oskas aimata kahe valla ühinemisprotsessi käigus. Seda kinnitasid nii Kehtna vallavanem Indrek Kullam kui ka vallavolikogu eelarve ja arengukomisjoni esimees Siim Riisenberg.
Ebameeldiv üllatus sai Kehtna valla juhtidele teatavaks novembri keskpaigas. Ühinemisleping kahe valla vahel sõlmiti 2016. aasta 28. detsembril. Lepingu peatüki “Muud tingimused” all olevas punktis 15.4 on sätestatud: “Pooled lepivad kokku, et 2017. aasta lõpuks ei ole pooltel tähtaja ületanud võlgnevusi hankijatele.” Kuu aega tagasi said Kehtna valla juhid teada, et Järvakandil on võlgnevused siiski üleval. Kui imet ei juhtu, siis ei ole Järvakandi vald võimeline enne aastavahetust seda võlga täies mahus tasuma.
Suurim võlg on vallavalitsusel Järvakandi Soojus OÜ ees. See summa on ligikaudu 147 000 eurot. Järgmiseks tulevad Järvakandi Kommunaal OÜ, kellele ollakse võlgu umbes 16 000 eurot, ja haljastusega tegelev OÜ Lempir, kellele ollakse võlgu umbes 14 000 eurot. Praegune Kehtna ning endine Järvakandi vallavolikogu esimees Peeter Kustmann ütles, et ülejäänud võlgnevused on suurusjärgus 5000 eurot ja väiksemad. Näiteks oldi 12. detsembri seisuga võlgu ka Pärnu linnavalitsusele ja Rapla vallavalitsusele.

Vead valla juhtimises

Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütles, et sellise olukorrani viisid vead valla elu planeerimises ja juhtimises. 2017. aasta eelarvesse planeeris Järvakandi vald liiga suuri laekumisi, mis jäid tulemata. Näiteks oli planeeritud üksikisiku tulumaksu laekumise tõusuks 8,9 protsenti. Tagantjärele võib öelda, et see oli ilmselgelt liiga optimistlik. Reaalsem oleks olnud prognoosida tõusuks kaks või äärmisel juhul neli protsenti. Loodeti uute töökohtade tekkele Järvakandi piirkonnas ning inimeste palgatõusule, kuid need jäid oodatust kesisemaks.
Samuti oli eelarvesse planeeritud kooli internaadihoone müümine, mis ei teostunud. Kustmann ütles, et kuigi vahepeal oli lootus ühe ostja näol olemas, see tehing kahjuks ikkagi ei õnnestunud. Vallavanem Kullam tõdes, et sellise summa kuhjumisel ei ole ühteainsat põhjust, neid on rohkem. Nüüd, kui Kehtna ja Järvakandi on ühinenud üheks suureks Kehtna vallaks, tuleb olukorda lahendada koos. Mis edasi saama hakkab?

Ühinemistoetus

Kehtna volikogu eelarve ja arengukomisjoni esimees Siim Riisenberg ütles, et olukorrale lahenduste otsimisel tuleb kõigepealt säilitada kainet mõistust. Olgugi et ühinemislepingus oli sätestatud tähtaja ületanud võlgnevuste puudumine, ei tasu Riisenbergi sõnul sattuda kassi­ahastusse. Praeguses faasis on tema sõnul kõige olulisem adekvaatse info kogumine ning konkreetne kulude ja tulude väljatoomine.
Teema on tuline ja võib kergesti pingeid tekitada. Pingeid oli tunda ka volikogu istungil, kui kõik see arutlusele tuli. Loomulikult ei ole Kehtna pool valmis omast taskust Järvakandi võlgnevusi kinni maksma. Kõige reaalsemana paistab praegu see, et võlad kaetakse riigi poolt Järvakandile makstavast ühinemistoetusest. Ka sellel on omajagu küsitavusi. Näiteks see, et ühinemistoetus makstakse välja kolme aasta jooksul. Kogu summat, mis on ligikaudu 300 000 eurot, korraga kätte ei saa. Teiseks oli sellele rahale ühinemislepingus juba otstarve antud. Lepingu peatükis “Ühinemistoetuste kasutamine” on kirjas: “Lisaks ühinemisega seotud tegevuste rahastamisele on lepingu pooled kokku leppinud, et ühinemistoetust kasutatakse järgmiste finantseeringute rahastamiseks: Järvakandi Vibuspordikeskuse arendamine; Eidapere-Järvakandi vahelise rabatee korrastamine; Kaerepere kergliiklustee rajamine.”
Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütles, et kui Järvakandile mõeldud ühinemistoetus läheb seniste võlgnevuste kustutamiseks, siis ei jää muud üle, kui nende planeeritud investeeringud tuleb lihtsalt edasi lükata.

Vallavanem optimistlik

Järvakandi vallavanem Mart Järvik jäi praeguses seisus optimistlikuks. Ise ta kolmapäevasel volikogu istungil kohal ei olnud, kuid ütles hiljem, et tema hinnangul ei ole selles olukorras midagi ületamatut. Ta lisas, et on seda teemat Indrek Kullamiga arutanud ning põhimõtteline lahendus juba paistab.
Selleks, et praegust olukorda vältida, oleks tema sõnul tulnud varem sulgeda mõni valla allasutus. “Kuskilt kärpida enam küll midagi ei saanud,” sõnas ta. Üks lahendus on tema sõnul ühinemistoetuse kasutamine, kuid samas saab mõned võlgnevused valla ettevõtete tasandil likvideerida näiteks dividendidega.

spot_img

3 KOMMENTAARID

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised