-1.2 C
Rapla
Laupäev, 27 nov. 2021

Juulikuust saab ka mõnel vallaliinil tasuta sõita

Inge Põlma / foto: Siim Solman.

Tasuta ühistransport, Pärnu suunal rongiliikluse lõpetamine ja Rail Baltic olid need teemad, miks Raplamaa Omavalitsuste Liit kutsus täiskogu istungile 15. detsembril majandusminister Kadri Simsoni küsimustele vastama.

Teadaolevalt muutuvad 1. juulist avaliku teenindamise lepingu alusel sõitvad maakonnaliinid piletivabaks ehk riik võtab sõidu eest tasumise enda peale. Minister Simson nimetas arve: sel aastal oli dotatsioon ühistranspordile 22 miljonit ja 11 miljonit oli piletitulu, järgmise aasta riigieelarves on aga dotatsiooniks ette nähtud 38 miljonit ja 2019. aastal 42 miljonit eurot. Simson rõhutas, et lisaks piletitulu kompenseerimisele on sellest rahast 10% igas maakonnas ette nähtud bussiliinide tihendamiseks.
Tasuta sõit ei tähenda siiski seda, et inimesed võivad lihtsalt bussi astuda, vaid selle „eeldus on korralike validaatorite süsteem ja sõidukaardid, et maanteeametil oleks teadmine kust ja kuhu inimesed sõidavad“, ütles minister.
Ühistranspordiseaduse mõistes peaksid sõitjaile tasuta olema vaid maakonnaliinid ehk sellised bussiliinid, mis ületavad ühe omavalitsuse piiri, aga jäävad siiski maakonnapiiridesse. Tegelikult saab 1. juulist sõita tasuta ka nendel bussiliinidel, mis pärast omavalitsuste ühinemist on muutunud vallasisesteks liinideks, kuid mille suhtes on kehtivad avaliku teenindamise lepingud. Rapla vallas on ka seni olnud mõned liinid (Rapla-Alu, bussijaama ja raudteejaama vahet sõitev sisuliselt linnaliinibuss), millel on vedu korraldanud maavalitsus. Edaspidi saab neil liinidel lepingu lõpuni tasuta sõita. Vedaja, Hansa Bussiliinid OÜ-ga on leping sõlmitud 2023. aastani.
Samuti tekib tasuta sõiduõigus maakonnaliinil Märjamaa-Kernu-Tallinn, ehkki see ületab maakonnapiiri. Küll aga jäävad nii piletid kui ka dotatsioon tõenäoliselt alles mitme maavalitsuse poolt käiku pandud liinidele Haapsalu-Tartu ja Pärnu-Vändra-Tallinn. Kadri Simson põhjendas seda sellega, et sellistel pikamaaliinidel on tasuta sõidu puhul keeruline kohta broneerida.

Vallaliine riik ei doteeri

Kohila vallavanem Heiki Hepner tõstatas küsimuse, miks ei doteeri riik neid vallaliine (st omavalitsuse tellitud liine), mis ületavad vallapiire. Simsoni sõnul on vallaliinid siiski omavalitsuste ülal pidada, sest riiklikust dotatsioonist kogu sõiduvajaduse katmiseks lihtsalt ei jätku. Kui dotatsioon jagada iga inimese vahel, jääks igaühele kaks eurot, millega maapiirkonnas ei sõida kuhugi, tegi Simson asja piltlikult selgeks.
See aga tähendab, et omavalitsustel on ka järgmisel aastal õigus ise oma soodustusi kehtestada ja neilt, kes pole omavalitsusse sisse kirjutatud, piletiraha küsida. Näiteks Tallinna ühistransport on jätkuvalt tasuta ainult tallinlastele.
Märjamaa vallavanem Villu Karu tõstatas küsimuse õpilastranspordist, sest seoses ühinemistega on omavalitsuste territooriumid kasvanud ja liinikilomeetreid juurde tulnud, seega kasvab ka kulu. Ta küsis, kas ei oleks võimalik kasvõi huvihariduse raha osaliselt õpilaste sõiduvõimaluste parandamisse suunata. Simson vastas, et see oleks umbes sama kui õpetajate palgatõusuks ette nähtud raha kulutataks hambaravi hüvitiseks. Ta lisas, et järgmisest aastast taastatakse omavalitsuste tulubaas ja see peaks tema hinnangul õpilastranspordi eest tasumise kergemaks tegema.
Veel oli juttu nn töölistebussidest, millega ettevõtted töötajaid sõidutavad. Ka neid ei hakka riik doteerima, kuid ministri sõnul toob tööandjale leevendust see, et järgmisest aastast ei pea sellise veo eest enam erisoodustusmaksu maksma.
Nii Kohila kui ka Märjamaa esindajad ütlesid ministrile, et maakonnasisene tasuta transport ei lahenda paljude maainimeste probleemi, kellel on vaja sõita Tallinnasse või Pärnusse, sest seda vahet sõidavad kommertsliinid, mis väikestes kohtades pahatihti ei peatu.
„Maakonnas tuleb eelkõige ära lahendada maakonnasisene nõudlus, mõte ei ole võistelda kommertsliinidega,“ pareeris Simson, kelle sõnul on tähtsam, et Hagerist või Märjamaalt pääseks maakonnakeskusesse. Ja siis võib juba Raplas rongi peale minna, arvas ta.
Samas on teada, et juba sügisel lõpeb rongiliiklus Lelle ja Pärnu vahel. See oli valitsuse otsus, põhjendas Simson, sest lisainvesteeringuks oli vaja 17 miljonit eurot. Kui Edelaraudtee oleks ise selle investeeringu teinud, oleks ta selle tagasi võtnud ehk Elroni (riigi) jaoks oleks kasvanud raudteekasutustasu, selgitas minister.
„Reisijaid oli aastas 41 000 ehk alla 30 inimese rongis. Riik ei saa seda toetada, mõistlikum on neid inimesi vedada bussiga,“ ütles Simson.
Tema sõnul on praegu arvestatud, et mõlemas suunas hakkab buss sõitma kolm korda päevas, aga konkreetseid graafikuid veel pole. Samuti pole veel kindel, kus bussid peatuma hakkavad (platvormid on puudu).
Rongiliiklusele tasuta sõiduõigus ei laiene, kuid Kadri Simsoni sõnul kasvab Elroni dotatsioon järgmisel aastal 9 miljonit eurot, mis tähendab, et liine saab tihendada ja „piletihind väga ei kasva“.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised