27.2 C
Rapla
Teisipäev, 16 aug. 2022
spot_imgspot_img

Mahutite pesemiseks kasutatav kloor võib vee maitses tunda anda

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Raplas elavad inimesed kurdavad, et viimasel ajal on kraanist tuleval veel kloori maitse juures. On see märk langevast veekvaliteedist? Just selle küsimusega pöördusime AS-i Rapla Vesi juhataja Tarmo Ärmpalu poole.

Veel mõned aastad tagasi oli Rapla hädas langeva veekvaliteediga. Kirjutasime 2014. aastal, et Rapla veesüsteemi vesi sisaldab varasemaga võrreldes rohkem rauda, samuti on sealt leitud orgaanikat. Hilisema uuringu käigus leiti, et põhjavee kvaliteedi muutused ei ole inimtekkelised ning on seotud looduslike olude muutustega pinnases. Usutavasti tungis põhjaveekihti kõrval asuva Ridaküla soo vesi. Probleemi lahenduseks oli uue veehaarde rajamine. Eelmise aasta suvel oli uus puurkaev Uusküla valmis.
Täna tulebki Rapla vesi Uusküla ja Ridaküla puurkaevudest. Tarmo Ärmpalu ütles, et keemilist kvaliteeti hinnates on sealt saadava veega kõik korras. Lõpuks on vee kvaliteedi parimateks hindajateks aga inimesed ise.
Juhataja rääkis, et mõni aeg tagasi oli neil pigem torustikust põhjustatud probleeme. Torude seest tuli vette tükke. Torustiku seisukord veeanalüüsides ei kajastu, kuid arusaadavalt ei ole inimesed rahul, kui nende filtrid liiga kiiresti ummistuvad.
Kloorimaitse kohta ütles aga Ärmpalu, et mahuteid tuleb tõesti vahepeal klooriga pesta ning see võib vee maitses tunda olla. Maitsemeeled on erineva tundlikkusega. Täpsemaid kommentaare oskaks ta jagada, teades täpselt, kus kaebaja elab.
Ärmpalu ütles, et osades kohtades on kloori rohkem, teistes vähem. Samuti väheneb kloorihulk ajas ning liikumise käigus.
Samas lisas Ärmpalu, et iseenesest on kloori joogiveele lisamine lubatud ja torustiku seisukohast ka vajalik. See aitab need desinfitseerida.
Kloori alternatiivina on räägitud ka osoneerimisest ehk bakterite hävitamisest osooniga. Ärmpalu selgitas, et põhjavett veepuhastusjaamas reeglina ei osoneerita ega klooritata.
Seda tehakse juhul, kui vesi tuleb järvest või jõest ning on bakteririkas. Ta lisas, et ka Tallinnas, kus vesi veepuhastusjaamas osoneeritakse, lisatakse sellele veevõrku lastes just nimelt torustiku pärast ka kloori.
Analüüside põhjal rääkides ei ole Ärmpalu sõnul põhjust vee kvaliteedi üle nuriseda. Kui aga inimestel on kaebusi, siis soovitab ta nendega Rapla Vee poole pöörduda, sest täpseid asjaolusid teades on neile ka lihtsam lahendusi leida.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised