Stina Andok / foto: Siim Solman.
Raseduskriisinõustaja ja psühholoog Kairi Tozen-Pütsepp pakub kahel korral kuus Raplas erapolikliinikus Praxis raseduskriisi nõustamist peredele, kes soovivad või ootavad parasjagu last või on äsja lapse saanud.
Tozen-Pütsepp selgitab, et raseduskriisi nõustamine on juba kümme aastat olnud Eesti Haigekassa poolt projektipõhiselt rahastatav tegevus ning selle perioodi jooksul on Raplamaa peredele samuti raseduskriisi nõustamist pakutud. Nõustaja, kes siiani Raplas vastuvõtte tegi, on nõustamisest kaugenenud ning seega otsustas Tozen-Pütsepp tänavu sügisest Raplas teenuse osutamise üle võtta. Lisaks üle kahe nädala Raplas nõustamisele, tegutseb psühholoog ka Järvamaa ja Rakvere haiglas, Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas ning Tallinna Raseduskriisikeskuses.
Raseduskriisi nõustaja vastuvõtule on Tozen-Pütsepa sõnul oodatud kõik naised ja pered, kes tegelevad aktiivselt pere planeerimisega, on parasjagu lapseootel, on äsja lapsevanemateks saanud või on seotud muude lapse saamisega seotud murede ja küsimustega, näiteks raseduse katkemise või katkestamise teemadega või emaduse ja lapsevanemaks kasvamisega seonduvate muutuste ning paarisuhete muredega.
Psühholoogi sõnul inimesed kardavad sõna „kriis“. „Ei peagi olema kriisi, et kõik on hukas. Naised sageli ütlevad, et aga mul ei ole kriisi. Raseduskriisi all mõtleme muutusi elus seoses beebi sünniga, muutusi suhetes, meeleoludes ja mõtetes,“ selgitab ta. Tihtipeale küsitakse nõustaja sõnul ka, millise murega võib tulla. „Ma ütlen alati, et tulla enesetunde alusel. Kui ollakse väsinud, on meeleolulangus või tuntakse, et nad ei ole kohas, kus tahaksid olla. Sellest piisab, et tulla raseduskriisi nõustaja juurde.“
Raseduskriisi nõustajad on psühholoogilise ettevalmistusega ning aitavad peresid neid vaimselt toetades, kuid sageli aetakse neid Tozen-Pütsepa sõnul segamini ämmaemandatega ja küsitakse meditsiinilisi küsimusi.
Psühholoogi sõnul pakuvad raseduskriisi nõustajad psühhoharimist, mis tähendab, et üritatakse tõsta perede teadlikkust ja sellega vähendada ärevust. „Püüame normaliseerida teatud muutusi paarisuhetes. On ka väga palju sünnitushirmu, hirmu valu ees. Aitame vaimselt ette valmistuda sünnituseks,“ toob ta mõned näited. Tozen-Pütsepp räägib, et tänapäeval on aktuaalsed teemad IVF-rasedus ja rakudoonorid, aga ka olukorrad, mil ollakse rase, aga elukaaslane last ei soovi. Samuti pöördutakse seoses raseduse ajal toimuvate füsioloogiliste muutustega ning mõtetega, mis võivad olla uued ja hirmuäratavad. Sageli vajavad paarid ühiselt nõustamist või ka ainult meespool ning siis on psühholoogi roll pere kohanemisprotsessile psühholoogiliselt kaasa aidata.
„Naistel on puudu emotsionaalsest toest,“ ütleb Tozen-Pütsepp. Tema kogemuse järgi on eesti naine väga tugev naine, kes hoiab tükk aega hinge kinni ja kannatab, enne kui abi otsima hakkab. „Naistele on jäänud mulje, justkui peakski olema raske. Et kõik on hakkama saanud, kuidas mina ei saa. Vanaema sai hakkama sõja ajal kolme lapsega jne.“ Selle tulemusena üritavad emad küll tublid olla, aga lõpuks varisevad ikka kokku. „Tihtipeale juhtub see siis, kui laps on pooleaastane,“ teab Tozen-Pütsepp.
Vastuvõtt tasuta
Raseduskriisi nõustamine on Eesti Haigekassa poolt peredel tasuta enne rasedust, raseduse ajal ja kuus kuud pärast sünnitust, seega tasuks kõhkluse korral pigem kiirelt tegutseda ja vastuvõtule minna. „Pigem tulla igaks juhuks,“ julgustab psühholoog. Nõustamisele tulemiseks on vaja kirja panna aeg. Seda saab teha otse nõustaja poole pöördudes või erapolikliiniku Praxis registratuuris.
Vastuvõtule tulemiseks on vaja ka arsti saatekirja. Saatekirja võib väljastada ükskõik missugune arst. Kõige sagedamini annavad seda perearstid, aga küsida võib ka näiteks naistearstilt ja ämmaemandalt. Tozen-Pütsepa sõnul pelgavad perearstid väga sageli saatekirja anda, kuna arvavad, et tegemist on tervishoiuteenusega ehk eriarstile suunamisega ja raha läheb perearsti fondi rahast. Raseduskriisi nõustamine on Eesti Haigekassa projektipõhine tegevus ja see ei ole tervishoiuteenusena nimekirjas.
Tozen-Pütsepa sõnul kasutatakse raseduskriisi nõustamise teenust väga aktiivselt ning suure nõustamisvajaduse korral käivad pered ka pärast lapse kuuekuuseks saamist tasulises nõustamises edasi. Ka Raplas ei ole siiani psühholoog kordagi veel ilmaasjata kohale tulnud. Sellegipoolest ütleb Tozen-Pütsepp, et palju on neid naisi, kes ei teagi, et on võimalik sellist teenust tasuta saada. „Mina tahaksin, et see info jõuaks kõige kaugematesse Eestimaa punktidesse.“
Tozen-Pütsepp teeb raseduskriisi nõustamisi Raplas erapolikliinikus Praxis. Seal võimaldab doktor Mare Pruks nõustamist läbi viia ilma tasu võtmata. Psühholoog on sellise võimaluse eest väga tänulik ning tal on hea meel, et sealne personal näeb raseduskriisi nõustamises lisaväärtust. „Neil on ka töö selle võrra kergem, kui saavad keskenduda üksnes meditsiinilisele poolele,“ sõnas ta. Lisaks vastuvõtupäevadele saab psühholoogiga vajadusel ühendust võtta ka meili teel ning iga päev on avatud ka valvekriisiabitelefoni liinid, kui on mõtteid, mida ei saa edasi lükata.