9.9 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
RSEhalill Halliste gobeläänid kaunistavad Läti Seltsi Maja seinu

Ehalill Halliste gobeläänid kaunistavad Läti Seltsi Maja seinu

MKatri Reinsalu / ahiivifoto: Siim Solman.

Veebruari alguses avas tekstiilikunstnik Ehalill Halliste Riias Läti Seltsi Maja Balti saalis näituse „Paepealne“. Halliste autorinäitus avati koostöös Estonia seltsiga tutvustamaks Eestimaad meie lõunanaabritele. Avatuks jääb see 28. veebruarini.

Halliste ütleb, et näituse avamine oli lätlastele omaselt väga uhke. Juba ainuüksi näitusepaik on väga esinduslik ja mitme kauni saaliga. Halliste sõnul on see suurepärane koht näituse jaoks. Avamisel mängisid noored pianistid Urmas Sisaski ja Jaan Räätsa loomingut.
Kuigi Hallistel on aastate jooksul juba sadakond personaalnäitust olnud, on see näitus tema jaoks esimene autorinäitus Lätis.
Idee gobeläänide sarja alustamiseks, milles on ühendatud Eesti rahvuskivi, paekivi, tekstiilikunstiga, läks idanema juba 2014. aastal. Halliste meenutab, et tema poole pöördus kauaaegse Hageri kirikuõpetaja Paul Saare tütar Anna Humal, kelle isa soovis oma kalmule valget risti, et inimesed selle Hageri kalmistul ikka üles leiaks. Kuigi Halliste algul puikles ja ütles, et ei ole skulptor, otsustas ta abikäe ulatada. Kirikuõpetaja oli ju siiski suur mees, kes väärib meenutamist.
Halliste esimene mõte valgest ristist kuuldes oli paekivi. Kuna kirikuõpetaja oli ka väga eestimeelne mees, tundus see igati sobilik. Halliste asus Kohila raamatukogus paekiviteemalisi trükiseid uurima ja sattus geoloog Helle Perensi raamatutesarjale „Paekivi Eesti ehitistes“. Selle uurimistöö käigus jäid Hallistele silma paekivi lõikepindade fotod. Need oli vaevu postmargist suuremad, kuid inspireerisid kunstnikku tohutult. Perensi raamatuid uurides sündis mõte järgmise gobeläänisarja jaoks.
Samal ajal hakati juba rääkima Eesti vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamisest. Kuna ka see teema on Hallistele südamelähedane, sündis peagi idee kududa paekivi vaipadesse ning pakkuda see EV100 sünnipäevakingiks. Ennast julgustades võttis ta väljakutse vastu ning asuski oma esimese gobelääni kallale.
Esimene näitus leidis aset 2015. aasta jaanuaris Tallinna Kunstihoones, kui Eesti tekstiilikunstil täitus 100 aastat. Sellest ajast on naine paekiviteemalisi vaipu aina juurde kudunud. Üle-eelmisel suvel olid need väljas Rapla kirikus ning eelmisel suvel Rapla riigimajas.
Halliste ütleb, et tagasiside on alati olnud väga positiivne. Inimesed on üllatunud, et paekivi nii kaunis võib olla, ning gobeläänide imetlemine mõjub tihti väga rahustavalt.
Tänavu jõudsid vaibad koostöös Estonia seltsiga Riiga, Läti Seltsi Majja. Näitusel on väljas 14 vaipa, igaüks umbes 2,8 ruutmeetrit suur. Viimane neist valmis just nimelt Läti näituse tarbeks. Halliste ütleb, et väärikas sammassaal tuli väärikalt täita. Selleks, et ring nii-öelda täis saaks, valmis viimane vaip kaks nädalat enne tööde transporti Lätti. Kokku on Lätis näitusel olevate tööde sisse läinud umbes 4000 tundi loometööd.
See aga ei tähenda, et Halliste paeteemaliste gobeläänidega lõpetanud oleks. Ta ise ütleb, et ainest on lõputult ning temaatika inspireerib teda jätkuvalt. Pärast paarinädalast puhkust plaanib ta asuda 15. vaiba kudumise kallale. Hetkel on tal kaalukausil Röa ja Raikküla paas. Kumb neist järgmisesse vaipa kootud saab, selgub paari nädala pärast.
Pärast Lätit on Hallistel plaanis vaibad Paidesse näitusele viia. Aasta lõpupoole rändavad vaibad Jõhvi ning hetkel on käimas ka läbirääkimised sõprusmaakonna Kaiserslauterniga Saksamaal seal näituse korraldamiseks. Hageri kihelkonnapäevade ajaks loodab Halliste aga vaibad vennastekoguduse palvemajja üles seada. Seda muidugi juhul, kui maja vahepeal kapitaalselt remonti ei lähe. See oleks eriti hea veel sellegi poolest, et üks Halliste vaipadest kujutab Sutlema Käoküla paasi.
Halliste tunnistab, et rahvuskivi täidab tema hinge ja päevi. Kui looming saab väärikasse ruumi üles pandud, tekib kunstnikul endal ka rahulolutunne. Nagu üks näituse külastaja tema külalisteraamatusse kord kirjutas, teeb ta midagi, mida mitte keegi teine maailmas ei tee. Sellised sõnad annavad Hallistele kosutust, et ta on õigel teel.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare