-13.2 C
Rapla
Esmaspäev, 6 dets. 2021

Kohila gümnaasium rändas ajas tagasi Eesti Vabariigi sünniaega

Helerin Väronen / foto: Siim Solman.

Koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsiga toimusid 7. veebruaril Eesti koolides ajarännakud eesmärgiga viia vaatajad aega, mil Eesti Vabariik sündis. See oli osa EV100 sündmustest.

Kohila gümnaasiumi saabujaid võtsid sel päeval vastu sajandivanused koorimuusikapalad ja vanadest fotodest koostatud Kohila ajalugu käsitlev videoprogramm. Õpetajad ja enamik kooliõpilasi oli end riietanud sajandialguse rõivaisse. Näitlejad olid oma kostüümid laenanud rahvusooperi Estonia kostüümilaost, Kohila kostüümilaenutusest Nööp ja Sillen Sindonenilt. Lava aitas ajastutruumaks muuta Sillaotsa talumuuseum, sealt saadi vanaaegsed koolipingid. Vallasekretäri kabinetile iseloomulik mööbel saadi aga Kohila mõisakoolist.


Koolidirektor Neeme Lumi sõnas sissejuhatuseks, et lood, mis laval lahti rullusid, leidsid ka päriselt Kohilas aset. Üheskoos loeti valjul häälel aastaarve kümnekaupa tagasi kuni aastani 1918. Filmi vahendusel anti väike ülevaade sündmustest 1917. aastal, mis viisid iseseisvuse saavutamiseni. Ajarännak ise algas vahetunnistseeniga koolis, millest oli näha, et kõik noored ei olnud Eesti-meelsed. Isegi koolilaste seas leidus neid, kelle meelest oleks tollane vallavanem Aleksander Starkopf ja vallasekretär Lauri Tiido pidanud andma võimu üle enamlastele, kuna nii saanuksid kõik võrdseks. Oma veendumuste kaitseks olid poisid valmis ka rusikaid käiku laskma.
Ajastuhõnguliselt lavastatud mustvalges filmis näidati, kuidas Starkopf kurvalt sõnas, et 4. jaanuaril anti võim siiski enamlastele üle. Järgmine stseen kujutas rahvakoosolekut, kus Lumi kehastatud vallasekretär Tiido tahtis kuulda, mida vallarahvas võimalikust riigi iseseisvumisest arvab.
12. klasside noorte mängitud tegelased esindasid erinevaid maailmavaateid. Mõni leidis, et me oleme nii väike riik, meie sõna ei maksa midagi, ja soovis lihtsalt rahus tööd teha ja lapsi kasvatada. Teine leidis, et kui 1905. aasta revolutsioon ei muutnud midagi, ei muutu ka nüüd, vaene jääb ikka vaeseks ja rikas rikkaks.
Erimeelsuste kasvades võttis sõna Hageri praost Konstantin Thomson, keda kehastas Kohila volikogu esimees ja Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu. Publikule ehk vallarahvale sõnas ta, et sellisel äreval ajal saame ainult uskuda ja loota. Selleks, et erinevalt meelestatud inimesi ühendada, lauldi koos „Mu isamaa armas“.
Iseseisvusmanifesti lugemise auväärne ülesanne oli antud Kohila vallavanemale Heiki Hepnerile, kes kehastas ajarännakus Maanõukogu liiget ja kohalikku poliitikut Jaan Teemanti. Vaikuses luges ta ette “Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele”, millele järgnes suur aplaus ja hümni laulmine.
Samal päeval oli õpilastel võimalus osa võtta töötubadest. Kohila ja Hageri noortekeskuse töötajad koos Kohila Euroopa Vabatahtlikus Teenistuses olevate vabatahtlikega aitasid meisterdada märke, nööbivurre ja kaltsunukke. Kududa sai kaltsuvaipa, punuda patse, veeretada tünnivitsa, panna proovile teadmised Kohila ajalugu tutvustavas QR-koodi mängus ja võistelda 100 aasta vanustes mängudes.
Mõtte osaleda üleriigilises ajarännakus käis välja õpetaja Ene Holsting. Nii lühinäidendi kui ka filmistsenaariumi loomisel kasutati lähtematerjalina 12. klassi õpilase Jetta-Lucretia Kärneri uurimustööd sellest, millised olid Kohilas valitsenud meeleolud ja aset leidnud sündmused enne vabariigi väljakuulutamist. Ettevalmistused algasid Nele Ausi juhendamisel juba õppeaasta alguses. Kohila Gümnaasiumis on olulisel kohal ettevõtlikus ning antud projekt oli heaks koostöö näiteks õpilaste ja õpetajate vahel .
“Ajarännak 2018” on osa rahvusvahelisest projektist “Heritage Bridge”, millega Soome, Läti, Leedu ja Eesti koolid ja muuseumid tähistavad ajarännakutega oma kodumaa sajandat sünnipäeva. Eestis oli see sündmus kõige laiahaardelisem. Kogu Eestis võttis ajarännakust osa 8200 õpilast, 52 eesti kooli ja muuseumi 10 maakonnast.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised