Siim Jõgis / foto: Siim Solman.
Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) esitas valitsusele taotluse, et saada Rapla maakonna valdadele 292 320 eurot kruusakattega teede hooldusremondiks.
Taotluses seisab: “Seoses erakorralise olukorraga kohalike omavalitsuste omandis olevatel kruusakattega teedel palume Vabariigi Valitsusel leida täiendavaid rahastamisvõimalusi hooldusremontide teostamiseks 2018. aastal. Arvestuslikult vajame lisaraha 240 eurot kilomeetri kohta, kogusummas 292 320 eurot.”
Taotlusele on alla kirjutanud Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Heiki Hepner. Esmaspäeva, 19. märtsi seisuga ei olnud ROL valitsuselt tagasisidet veel saanud. Kuna neil on vastamiseks aega 30 päeva, ütles Hepner, et tõenäoliselt umbes nii kaua vastuse saamisega ka läheb. Seega oodatakse vastust aprilli alguses või keskpaigaks. Küll aga on teema aktuaalne juba praegu. Täpsemalt võetakse kruusakattega teede olukord luubi alla eeloleval neljapäeval, 22. märtsil ROL-i täiskogu istungil. Varem on seda arutatud 22. veebruari täiskogul ja 12. märtsi juhatuse koosolekul.
Heiki Hepner rääkis, et üks pöördumise eesmärk on juhtida tähelepanu kruusakattega teede rahastamise kehvale seisule. “Olukord on keeruline. Tuleb mõelda süsteemselt, kuidas tagada teede korrashoiu parem rahastamine,” ütles ta.
Neljapäevasele ROL-i täiskogu istungile on kutsutud ka maanteeameti esindajad, et nendega olukorda ja võimalikke lahendusi arutada. Hepner ütles, et kuigi loodetakse valitsuselt toetust saada, tuleb valmis olla ka negatiivseks vastuseks. Ometi tuleb kõnealused teed vähemalt miinimumtasemel korras hoida.
Näiteks Kohila vald on selleks oma eelarves juba teatavaid ridu ümber tõstnud, et leida teede remondiks lisarahastust.
Olukorra muutsid keerulisemaks 2017. aasta sügisvihmad, mis muutsid teed kohati läbimatuks. Nende teede tegelik seisund selgub aga alles pärast lume sulamist. Hepner ütles, et tema hinnangul satuvad kruusakattega teed kõige kehvemasse seisu aprilli alguses ja keskpaigas, kui jää ja lumi on sulanud.
“Täna ei ole teede lagunemise aeg veel tegelikult kätte jõudnud. See tuleb alles aprillis,” sõnas ta. Taotletava summa (292 320 eurot) eest saaks tema sõnul osadel lõikudel tõsta teede kvaliteeti mitte ainult vajaliku miinimumini, vaid mõnes kohas ka natuke rohkem. “Imet sellega ei tee, aga natuke paremaks saaks seisu küll,” sõnas ROL-i esimees.
Samasuguse taotluse on 19. märtsi seisuga esitanud vabariigi valitsusele ka Harjumaa Omavalitsuste Liit. Nemad taotlevad kruusateede hooldusremondiks 455 760 eurot. Sarnaselt Raplamaa taotlusega on ka selles ettenähtud lisaraha 240 eurot kilomeetri kohta.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu avalduses on kirjas: “Ilmaolud 2017. aasta sügisel ja 2018. aasta talvel on mõjunud kohalikele kruusakattega teedele laastavalt, lisaks jäi paljudes kohtades halva ilma tõttu sügisene hooldusremont tegemata.
Kahjustuste lõplik ulatus selgub pärast teede sulamist, kuid juba praegu on ilmne, et kohalikel omavalitsustel tuleb teede nõutava seisundi tagamiseks teha sel kevadel tavapäraste tööde kõrval täiendavaid hooldustöid, mis kahjuks ületavad maakonna omavalitsuste eelarvete võimalusi.”
***
Raplamaa Omavalitsuste Liidu ühispöördumine vabariigi valitsusele:
2017. aasta oli tavapärasest oluliselt vihmasem ja eriti probleemne oli aasta teine pool, kus olukord oli lausa erakorraline. Teed kaotasid liigvihmade tõttu kandevõime ning muutusid kohati läbimatuks. Pidevad sajud võimaldasid ainult hädapärast hooldust ja kuna liiklust ei olnud võimalik täielikult peatada, tähendas see, et kandevõime kaotanud teed said veelgi rohkem kannatada ja nende taastamine nõuab 2018. aastal oluliselt suuremaid summasid.
Teadaolevalt on samas seisukorras ka kruusakattega riigimaanteed, kus Maanteeamet kuulutas välja eriolukorra.
Kahjustuste tegelik ulatus kohalikel kruusakattega teedel saab selgeks küll alles teede sulamisel, kuid lähtudes nende seisundist sügisel on meil alust arvata, et olukord on kevadeks sedavõrd halb, et oleme sunnitud maakonnas välja kuulutama kriisiolukorra.
Raplamaal on kruusakattega kohalikke teid kokku 1218 km. Suurel osal neist opereerivad kohalikud bussiliinid, millel on võtmetähtsus maapiirkondade elanikele liikumisvõimaluste tagamisel. Teede seisundi halvenemine tekitab teid kasutavatele inimestele suuri ebamugavusi ja seab takistusi liikumisele.
Oleme veendunud, et teedel seisunditasemete tagamiseks ei piisa praeguses olukorras tavapärasest hooldetegevusest, vajalik on teostada suuremahulisi remonttöid. Meil on alust arvata, et 2018. aasta hooldustööd ja teekatete taastamiseks vajalikud täiendavad tööd ületavad maakonna omavalitsuste eelarvete võimalusi.
Raplamaa Omavalitsuste Liit arutas 22. veebruari täiskogul ja 12. märtsi juhatuse koosolekul kruusakattega teede seisundi halvenemist ja sellega kaasnevaid probleeme. Täiskogu ja juhatus tõdesid, et eelkirjeldatud probleemid puudutavad kõiki Raplamaa omavalitsusi ning otsustasid pöörduda Vabariigi Valitsuse poole taotlusega leida täiendavaid rahalisi vahendeid probleemi lahendamiseks.
Seoses erakorralise olukorraga kohalike omavalitsuste omandis olevatel kruusakattega teedel palume Vabariigi Valitsusel leida täiendavaid rahastamisvõimalusi hooldusremontide teostamiseks 2018. aastal. Arvestuslikult vajame lisaraha 240 eurot kilomeetri kohta, kogusummas 292 320 eurot.
