8.3 C
Rapla
Teisipäev, 17 mai 2022
spot_img

Kohilas ja osalt Rapla vallas tõuseb jäätmeveo hind

Katri Reinsalu / foto: pixabay.com

2016. aasta juulis sõlmisid tollased Rapla, Juuru ja Kohila vald ühise prügiveolepingu AS-ga Eesti Keskkonnateenused (EKT). Selle aasta alguses esitas teenuse osutaja avalduse teenustasude tõstmiseks 34%. Rapla ja Kohila vald sellega ei nõustunud ja esialgu lepiti kokku kümneprotsendilises hinnatõusus alates 1 .juunist. Pikemas plaanis otsustati aga leping poolte kokkuleppel oktoobrist lõpetada.

Rapla abivallavanem Meelis Mägi ütles, et hinnatõusu võimalus on pikaajalistesse lepingutesse sisse kirjutatud, et arvestada näiteks elukalliduse ja kütuse hinna tõusuga. „Kohila ja Rapla vald olid nõus maksimaalse hinnatõusuga kuni 10%, arvestades muutunud kütusehindu ja näiteks raskeveokimaksu lisandumist,” selgitas Mägi.
Vedaja taotles oma avalduses aga märkimisväärselt suuremat tõusu. Mägi tõi välja, et 34%-lisest hinnatõusust oleks räägitud vaid käesoleva aasta puhul. Järgmisel aastal oleks vedaja esitanud uue samas suurusjärgus taotluse. Jutuks olev hinnatõus puudutab ainult segaolmejäätmeid, mitte biojäätmete ning paberi- ja papikonteinerite tühjendust.
Kohila valla keskkonnanõunik Nele Leitaru ütles, et 2016. aastal sõlmitud lepingu kohaselt võib teenuse osutaja esitada omavalitsustele põhjendatud taotlusi teenustasude muutmiseks, kuid mitte varem kui üks aasta pärast jäätmeveo algust.
„Teenustasude muutmist saab taotleda riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra või saastetasumäära muutmise korral alates uue maksumäära kehtima hakkamise hetkest ja ainult maksumäära või tasumäära ulatuses muudetavale hinnakomponendile,” selgitas Leitaru. EKT esitatud hinnatõusu põhjenduste hulgas oli aga ka teisi, lepingus sätestamata punkte, millega Rapla ja Kohila ei nõustunud. Näiteks oli üks põhjendus, et Iru jäätmepõletusjaama asemel oli jäätmekäitleja sunnitud jäätmed suunama Väätsa prügilasse ladestamisele.

Vallad korraldavad uue hanke

Kuna kompromissile ei jõutud, otsustati leping 31.oktoobrist lõpetada. Algselt oli kavas leping lõpetada 31.augustist, kuid hiljem otsustati oktoobri kasuks. „Lepingu lõpetamise nõue oli sees Keskkonnateenuste esimeses kirjas, millega hinnatõusu taotleti. Kui vallad sellel aastal sellise hinnatõusuga ei nõustu, oli vedaja poolt kohe välja öeldud, et nad soovivad lepingu lõpetada,” ütles Mägi. „Lepingu lõpetamise kasuks otsustati, kuna EKT küsitud hinnatõus oli põhjendamata ja vastuolus kehtiva lepinguga,” lisas Leitaru.
See tähendab, et välja tuleb kuulutada uus hange piirkonnas jäätmeveo korraldamiseks. Seda teevad Rapla ja Kohila vald sel korral juba eraldi. Mägi selgitas, et 1. novembrist peab Rapla ja Juuru veopiirkondades uus vedaja olemas olema. Hanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks arvestab Rapla vald vähemalt kolm kuud. Millise veohinnaga uus vedaja leitakse, Mägi ennustada ei soovinud. Ta tõdes, et segaolmejäätmete vedajate hulk Eesti turul on väga väike ning reaalselt saab rääkida vaid kolmest vedajast.
„Paratamatus on see, et olmejäätmete veohind tõuseb nii ehk naa, kuna EL on võtnud eesmärgiks suunata taaskasutusse aastaks 2020 vähemalt 50% olmejäätmetest, aastaks 2025 55% jne. Eestis on kahjuks see trend langemas. Et olukorda parandada, tuleb hakata igal inimesel panustama jäätmete sorteerimisse. Näiteks sisaldavad olmejäätmed väga palju biojäätmeid ja pakendeid, mida saaks hõlpsalt olmest eraldi koguda ning komposteerida või taaskasutusse suunata. See on üheks põhjuseks, miks olmejäätmete veohind tõuseb – et motiveerida inimesi jäätmeid sorteerima,” rääkis Nele Leitaru.
Mis puutub Rapla valla Raikküla ja Kaiu piirkonda, siis neil on kehtivad oma lepingud. Mõlemal endisel vallal on jäätmevedu korraldatud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse kaudu. Raikküla piirkonnal on samuti leping EKT-ga, Kaiul AS-ga Ragn Sells.
„Rapla valda ei ole mingit infot nendest piirkondadest laekunud, kuid kuna siin on hanke korraldajaks Jäätmehoolduskeskus, siis tuleb esmane info neile,” ütles Mägi potentsiaalse hinnatõusu kohta neis piirkondades.

Kulud on prognoosimatult kasvanud

Mis põhjusel on siis vedaja palunud teenusehinda ligi kolmandiku võrra tõsta? Eesti Keskkonnateenused AS-i juhatuse liige Bruno Tammaru ütles, et võrreldes pakkumise esitamise ajaga 2016. aastal on jäätmete käitluskulu kasvanud 88%.
„Kallinemine on toimunud mitme asjaolu koosmõjul. Valitsuse algatatud kütuseaktsiisi kallinemise tulemusel on kasvanud kütusehinnad pakkumise esitamise ajaga võrreldes 29% ja prognooside kohaselt kasvab 2018. aastal kütuse hind veelgi. Samuti rakendas Maanteeamet sel aastal veokite teekasutuse maksu. Omniva poolt on kasvanud ka postiteenuse tasud, mistõttu on kasvanud arvete postitamise kulu üle 10%,” selgitas Tammaru.
Veelgi enam on käitlushinna tõusus mänginud rolli Iru jäätmete põletustehase strateegiamuudatus. Eelmise aasta suveni oli vedajal võimalik Rapla, Kohila ja Juuru vallast kogutavaid segaolmejäätmeid seal põletada. „Iru põletustehas lõpetas meile ootamatult ja teadmata põhjusel kahepoolsete lepingute sõlmimise ja uusi mahtusid hangitakse edaspidi Iru tehasesse minihangete tulemil ja põhimõttel, et kes pakub oksjonil kõrgeima hinna Iru tehase väravas, saab piiratud mahus ja ajaperioodil jäätmeid põletustehasesse tarnida,” rääkis Tammaru. Selline muudatus ei olnud arusaadavalt vedajale teada, kui hankeleping siinses piirkonnas sõlmiti.
Eelmisest suvest saati on jäätmed tulnud suunata Väätsa prügilasse ladestamisele. Sellega kaasneb aga riigi poolt määratud saastetasu 30 eurot ühe tonni ladestamise kohta. „Samuti on Iru põletustehase poolt korraldatavate minihangete tulemil kasvanud põletustehases käitlushind prügilate hinnaga samale tasemele, sest alternatiivseid soodsama hinnaga käitluskohti ju enam turul pole,” ütles Tammaru.
Kõigi nende asjaolude tõttu oli EKT sunnitud esitama taotluse uute teenustasude kehtestamiseks. Tammaru toonitas, et ka sõlmitud jäätmeveo leping näeb ette hinnatõusu võimaluse, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid. Sellega arvestatakse juba riigihanke pakkumise esitamise ajal ning teenustasude muutmine on tavapärane praktika.
„Reeglina sõlmitakse jäätmeveolepinguid viieks aastaks ja sedavõrd pika ajaperioodi jooksul muutuvad paratamatult jäätmeveoga seotud kulud olulisel määral. Kentsakaks teeb olukorra aga see, et kõik hinnatõusu põhjused on sel korral valitsuse enda esile kutsutud,” ütles Tammaru.
Tammaru lisas, et kui omavalitsused korraldaks hankeid tingimusel, et teenuse hind peab jäigalt viis aastat kehtima, siis loobuksid võitjad lepingust kohe, kui muutuvad hanke ajal kehtinud algtingimused, sest uute maksude tekkimist või aktsiisitõusu ei saa alati prognoosida.
Kuna maksumuudatused ja hinnatõus on puudutanud kõiki jäätmeveo piirkondi, on EKT 2017. aastal ja 2018. aasta alguses taotlenud kõikides oma jäätmeveo piirkondades teenustasude muutmist. „Täna on läbirääkimised pooleli meil veel kolmes veopiirkonnas. Ülejäänud omavalitsused on uued teenustasud juba ära kinnitanud ja rakendanud,” ütles Tammaru.

Teenuse hind on soodne

Tammaru sõnul ei ole teenustasude võrdlus Raplamaa erinevates veopiirkondades kuigi objektiivne, sest hind sõltub erinevatest asjaoludest. Tema sõnul tarbivad Rapla, Kohila ja Juuru piirkonna jäätmevaldajad tänase seisuga jäätmeveo teenust kindlasti turul pakutavaist soodsaima hinnaga, sest 2016. aastal toimunud hankel esitas soodsaima pakkumise EKT.
Mille alusel siis hind kujuneb? „Näiteks Rapla, Kohila ja Juuru valdade jäätmete kogumise hankel tuli pakkujatel lisaks jäätmeveoteenusele pakutava hinnaga katta Kohila valla jäätmejaama halduskulud 100% ulatuses ja Mäepere jäätmejaamas suurjäätmete käitluse ja veo kulud. Samas Raplamaal teistes jäätmeveo piirkondades pakutava jäätmeveo hinna sees jäätmejaamade haldamisega seonduvaid kulusid pole. Samuti mõjutab olulisel määral teenuse hinda veopiirkonna kaugus käitluskohast, hanke raames kogutavate jäätmeliikide paljusus jm,” selgitas Tammaru.
Kõne all oleva piirkonna populaarseim jäätmemahuti on 80-liitrine. Koos kõikide riigimaksudega maksab selle tühjendamine täna 67 senti. EKT taotles selle tühjendamise uueks hinnaks 90 senti, mis oleks teinud hinnatõusuks 23 senti.
„On keeruline ette kujutada, et jäätmeveoteenuse hind saaks olla väga palju veel soodsam kui kirjeldatud tasu – juba täna ei maksa see sisuliselt midagi võrreldes sellega, kui palju maksab näiteks üks kohvitass kiirsöögikohas või 1 liiter kütust tanklas,” ütles Tammaru.
EKT pakub jäätmeveo teenust ka endistes Raikküla ja Vigala vallas ning Märjamaa vallas. Erinevatest tingimustest hoolimata on Rapla-Juuru-Kohila veopiirkonna 80-lii­trise mahuti tühjendustasu kõige soodsam. Märjamaa ja Raikküla piirkonnas maksab sama mahuti tühjendus 1,43 eurot ja Vigala veopiirkonnas 1,86 eurot.
Tammaru ei ole kuigi optimistlik, et uue hankega õnnestub omavalitsustel soodsam pakkumine leida. Ta on veendunud, et uue hanke korraldamisel teenustasud kasvavad, sest eelpool viidatud põhjused teenustasude muutmiseks on olemas. „Samuti kaasnevad iga uue hanke korraldamisega olulised lisakulud teavitusele, uute lepingute sõlmimine ja vedaja vahetuse korral ka konteinerite teisaldus- ja laialiveokulud,” ütles Tammaru.

Pigem kompromiss

Paljud omavalitsused on jäätmeveo mugavamaks korraldamiseks astunud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmeks. Selle tegevjuht Arvo Rosimannus ütles, et teenustasude tõstmine oli nii EKT kui ka Ragn Sellsi puhul üleval eelmise aasta alguses. Tookord otsustas juhatus hinnatõusuga nõustuda, sest tingimused turul olid nende hinnangul tõesti piisavalt muutunud. Eriti suurt rolli mängisid muutused Iru põletustehases. See hinnatõus puudutas tol ajal 33 omavalitsust, kelle hulka kuulusid ka Raikküla ja Kaiu vald. Otsus langetati ettevaatlikult ning seda menetleti kolm kuud.
Rosimannus lisas, et tänavuse aasta hinnatõusu osas vastati vedajatele eitavalt. Alles hiljuti palus Ragn Sells juhatusel otsus uuesti üle vaadata ja hinnatõusu veel kord kaaluda. Rosimannuse sõnul anti neile paar päeva tagasi teada, et juhatus jääb esialgse otsuse juurde hinda tänavu enam mitte tõsta.
Sel korral oli juhatuse seisukoht, et üks kord tõsteti kõigil hinda ning vahepealse aasta jooksul ei ole turutingimused enam nii suures mahus muutunud. Rosimannus lisas, et osa riske tuleb vedajatel ka endil kanda ja kõike ei saa omavalitsuste peale panna.
Üldiselt on Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus Rosimannuse sõnul püüdnud alati kompromissile jõuda ja lepingu lõpetamine on pigem viimane väljapääs. Seda lihtsalt sellepärast, et lepingu lõpetamine, uue hanke korraldamine ja uute lepingute sõlmimine toob endaga kaasa üksjagu segadust ja ebamugavusi. Samas on Rosimannus realist ja arvab, et praeguses olukorras ei pruugi Ragn Sells juhatuse antud eitava vastusega leppida ning seetõttu tuleb hakata uuesti läbirääkimisi pidama.
Kaiu ja Raikküla lepingud lõppevad järgmisel kevadel. Rosimannus leiab, et Rapla oleks võinud lepingu lõpeta­mise asemel teha kompromissi, kus vedaja osutab teenust kevadeni. Seejärel oleks terve vald saanud ühise hanke korras oma jäätmeveo korraldada. „Hea meelega ootaksime Rapla valda oma liikmeks,” lisas Rosimannus.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised