spot_img
-0.1 C
Rapla
Kolmapäev, 1 veebr. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
RSMinisteerium: Rapla vald panustab sotsiaalkaitsesse vähem kui teised omavalitsused

Ministeerium: Rapla vald panustab sotsiaalkaitsesse vähem kui teised omavalitsused

Haldi Ellam / foto: Siim Solman.

Sotsiaalministeeriumi andmeil on Rapla vald sotsiaalkaitse kuludeks ühe inimese kohta panustanud kaks korda vähem nn vaba raha kui kohalikud omavalitsused Eestis keskmiselt. Vaba raha on valdadele eraldatud ilma sihtotstarbeta ning vallad võivad ise otsustada, mida sellega teha.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva kutsus ajakirjanduses inimesi üles lähedaste hooldekodu arvete maksmisel nälgimise asemel vallast raha küsima, sest valdadele on täiendavalt vaba raha eraldatud. Seepeale tabas näiteks Rapla vallavalitsust kõnede tulv, kus kodanikud küsisid, mida nad peavad toetuse saamiseks tegema.
“Rapla vald on 2017. aastal panustanud oma vahendeid ehk just seda nn vaba raha sotsiaalkaitse kuludeks ühe inimese kohta ca 2 korda vähem kui kohalikud omavalitsused Eestis,” seisis Rapla valla pöördumisele vastuseks saadetud kirjas, mille on allkirjastanud ministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum. “Nagu minister Maalehele antud intervjuus rõhutas, ei ole need eraldised sihtotstarbelised, mis tähendab, et kohalikel omavalitsustel on õigus neid vahendeid oma parima äranägemise järgi kasutada. Seega oleneb kohaliku omavalitsuse poolt seatud prioriteetidest, mille peale nn vaba raha kasutatakse.”
Rapla valla sotsiaalnõunik Maiu Kalmus leiab, et nelja äsja ühinenud valla osas ei ole mõistlik keskmiste kulutuste kohta järeldusi teha ning neid omavahel võrrelda.
„Neli ühinenud valda olid oma sotsiaalhoolekande suundadelt väga erinevate lähenemistega,“ leiab Kalmus. „Need erinevused uude valda kokku tuua ja arvutada kulutusi ühe inimese kohta – see ei anna adekvaatset pilti tegelikult valdkonnast ja kulutustest ühe inimese kohta. Me ei ütle, et väikevaldade võimekus oli väike, aga sihtrühmad ja inimeste vajadused olid erinevad, mis tingis väiksemas mahus toetuste maksmise, aga suurendasid teenuste kulude katmist.“
Kalmuse sõnul on ministeeriumil arvutuste aluseks rahalised kulutused, mis ei arvesta omavahel seotud valdkondade investeeringute ning tasuta teenustega.
„Rapla vald ei ole viimasel 10 aastal investeerinud sotsiaalvaldkonna hoonetesse, mis ministeeriumil on üheks aluseks. Samal ajal on panustatud haridusse, mida samuti kasutavad meie inimesed,“ toob Kalmus välja. „Ministeerium võrdleb täna rahalisi kulutusi – kõik on kulud, mida ostad sisse. Tasuta teenused antud numbris ei kajastu. Teenused (hooldekodu- ja koduteenus, riskirühmade elamisteenus, sotsiaalkorterid, invabuss, toetused, nõustamised) on olemas.“
Kalmuse sõnul on lapsed ja omaksed tänase seadusandluse kohaselt kohustatud hooldekodu kulusid tasuma. „Hooldekodu teenus on olemas, aga omavalitsus hoiab hinda madalal (personali töötasud madalad, ühe hooldaja koormus kõrge hooldatavate osas), et koormus perekonnale oleks võimalikult madal,“ selgitab ta.

Vallale on eraldatud 24 544 eurot sotsiaalteenuste osutamiseks

Ministeeriumi andmeil eraldati sotsiaalkaitse korraldamiseks 2018. aastal kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu 3 miljonit eurot sotsiaaltoetuste maksmiseks ja sotsiaalteenuste osutamiseks. Rapla vald sai sellest 24 544 eurot, mis on mõeldud sihtotstarbeliselt ette nähtud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, uute sotsiaalteenuste käivitamiseks, täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ning sotsiaalvaldkonna korraldamisega seotud kuludeks.
Kalmuse sõnul on see summa eelarves kajastatud ning planeeritud. „Seda raha saab kasutada ainult sotsiaaltöö korraldamiseks, mitte teenuste eest tasumiseks,“ selgitab ta. “Need on uute teenuste arendamine, sotsiaaltöö korraldamine, sotsiaaltöötajate sõidukulud inimeste juurde, teenuskeskustesse ja juurdepääsupunktidesse.“

0,5 miljonit eurot vaba raha

Ministeerium toob välja, et lisaks sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks suunatud vahenditele, eraldab riik kohalikele omavalitsustele tulude-kulude ühtlustamiseks ka tasandusfondi kaudu rahalisi vahendeid, milleks 2018. aastal on eraldatud täiendavalt 30 miljonit eurot.
“Tulubaasi erakorralise suurendamise mõjul laekub Rapla vallale sel aastal täiendavalt tulude üldisele kasvule ca 0,2 mln eurot rohkem läbi tulumaksu ning 0,3 mln eurot tasandusfondist, seega on Rapla vallale 2018. aastal täiendavalt laekuv vaba raha kokku 0,5 mln eurot,” seisab kirjas.
“Rõhutame veel kord, nii nagu ka minister selgitas vastuses küsimusele, kas kohalikel omavalitsustel on hooldekodude eest tasumiseks raha – see on sihtotstarbeta vaba raha, mida võib kasutada valdkondade ja teenuste peale, mida kohalikud omavalitsused peavad prioriteetseteks,” seisab kirjas.
Kalmuse sõnul on see 0,5 miljonit eurot planeeritud valla haridus- ja sotsiaalvaldkonna kulude katteks ning suur osa sellest läheb õpetajate, kes riigilt palka ei saa, ehk huvikoolide ja lasteaiaõpetajate ja hooldekodude töötajate palgatõusuks.
„Toetusfondi raha on rahandusministeeriumi kodulehel ja me jälgime ning arvestame seda,“ selgitab Kalmus. „Siin on pigem küsimus selles, kes ja kuidas presenteerib toetusfondi raha jaotust. Kui sotsiaalvaldkonna juht väidab, et on andnud valdadele 30 miljonit, siis inimesed, kes ei pea teadma raha jaotust, teevad omad järeldused. Reaalselt seda raha ei ole, inimesi eksitati tohutult. Sellest ajendatult oli ka meie küsimus. Vald korraldab kõike oma kulu ja kirjadega. Kogu selle loo võtmes oleks olnud korrektne soovitada inimestel pöörduda valda, et abi saada. Inimesed võiksid ikka abi küsida, ei pea kartma.“

Raha ei suudeta ära kasutada

Ministeerium heidab omavalitsustele ette ka seda, et nood ei kasuta ära kõiki neile eraldatud rahalisi vahendeid. Näiteks aastatel 2016-2017 jäi kõikide kohalike omavalitsuste peale sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks eraldatud rahalisi vahendeid kasutamata üle 1,8 miljoni ning raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu ja teiste teenuste osutamiseks üle 2 miljoni euro.
“Ehkki positiivne on tõdeda, et nii Rapla vald kui ka ühinenud Raikküla vald on sotsiaaltoetuste ja -teenuste korraldamiseks eraldatud vahendid 2017. aastal ära kasutanud, jäi Rapla, Kaiu, Raikküla ja Juuru vallal raske ja sügava puudega lastele lapsehoiu ja teiste teenuste osutamiseks eraldatud vahenditest eelmisel aastal kasutamata üle poole (54%), mis on 20 084 eurot,” seisab kirjas.
Kalmuse sõnul on esmalt ebaõiglane võrrelda nelja erinevat omavalitsust täna koos ning teisalt ei saa sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid suunata mujale.
„Vajadused valdades olid erinevad ning sellest tulenevalt ka sihtotstarbeliste vahendite kulutused,“ selgitab ta. „Tean kindlalt, et kaks valda on raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuse raha suunanud peaaegu kõik sihtrühmadeni.“
Kalmuse sõnul ei ole toetuse andmise eesmärk jõuliselt hakata raha kulutama, vaid ikkagi vastavalt vajadusele ning raha kasutamist kontrollib ka ministeerium. Ülejäägid kantakse järgmise aasta eelarvesse ning ministeerium eraldab sellevõrra vähem raha.
„Sihtotstarbeliste toetuste kasutamisel ei tohiks üldse teha järeldusi,“ leiab ta. „Omavalitsuse ülesanne on tagada abivajaduse tekkimisel toetused, kaasaarvatud ka üldhooldusteenuse eest tasumisel, kui perekond jääb hätta. Sihtotstarbelisi vahendeid muude kulude katteks suunata ei tohi.“
Sotsiaalministeeriumi andmeil on ka valitsus leppinud kokku hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude osas ning ministeeriumil tuleb ettepanekud valdkonna muutmiseks esitada 2018. aasta lõpuks.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused