13.8 C
Rapla
Neljapäev, 28 märts 2024
ArtikkelMahtra sõja aastapäeval avati näitus ja esitleti uut raamatut

Mahtra sõja aastapäeval avati näitus ja esitleti uut raamatut

Inge Põlma / foto: Siim Solman.

160 aastat tagasi, vana kalendri järgi 2. juunil 1858. aastal toimus Mahtras valdavalt Juuru kihelkonnast pärit talupoegade vastuhakk mõisa teorendist keeldunud talupoegi karistama toodud soldatitele. Sündmuse kirjutas suureks ja eesti rahva mällu Eduard Vilde romaaniga „Mahtra sõda“, millest on ilmunud 13 trükki.

Mahtra talurahvamuuseumis on talupoegade vastuhaku ümmargusi tähtpäevi alati tähistatud. Taasiseseisvumise järel on tähistatud 140. aastapäeva 1998. aastal Harrastusteatrite Liidu suurlavastusega „Mahtra sõda“ Mahtra sõjaväljal ning 150. aastapäeval kümme aastat tagasi kanti ette terve Vilde romaan. Sel aastal avati muuseumis näitus „Mahtra sõda kunstis“, mis jääb avatuks sügiseni.
Näitusel, mille koostamisel on lisaks muuseumi oma jõududele abiks olnud konsultantidena Linda Kaljundi Tallinna Ülikoolist ja Tiina-Mall Kreem KUMUst, on väljas valik muuseumi kogudes olevatest maalidest ja graafikast. Kuna näituseruum on suhteliselt väike, on välja pandud kahe kunstniku tööd. Need on Evald Okase 1955. ja 1958. aastal valminud Mahtra sõja teemalised maalid – neist kuulsaim, „Mahtra sõda“, mida Okas maalis koguni kaks korda, on jõudnud ka tassile, mida muuseumipoest osta saab – ja Olev Soansi 1958. aastal valminud illustratsioonid romaanile „Mahtra sõda“. Mõlemalt kunstnikult on väljas ka üks linoollõige.
Näitus on kena visuaalne täiendus muuseumi püsiväljapanekule, omamoodi virtuaalse reaalsuse looja, mis aitab meelde tuletada ajaloolisi sündmusi, ennekõike muidugi raamatus kirjeldatud moel. Näitus jääb avatuks sügiseni.

Raamat kolme kihelkonna vennastekogudustest

Samal päeval, kohe pärast näituse avamist esitleti muuseumis ka uut raamatut: „Mahtra Talurahvamuuseumi Toimetised VI. Vennastekoguduse usuliikumine Hageri, Juuru ja Rapla kihelkonnas“, mida esitlesid Jaanus Plaat ja Mihkel Kukk.
Vennastekoguduste liikumine, mille kohta on öeldud, et alles selle liikumisega said eestlastest tõsikristlased, ei ole kunagi olnud väga rohkearvuline. Isegi kõrgajal 19. sajandi teisel poolel oli kogu Eestis koguduseliikmeid, s.o vendi ja õdesid 50 000 ringis, kuid seda tähelepanuväärsem on nende mõju Eesti ühiskonnas.
Nii mõneski mõttes tõid nad kaasa suure muutuse talupoegade mõtteviisis. Ühest küljest tõid sügavalt südameusku vennad ja õed kaasa varasema rahvausundi ja kombestiku taandumise, kuid teisalt olid nad edasipüüdlikud, seisid vastu kombelõtvusele ning paljudest neist said oma kogukonna liidrid.
Lõuna-Harjumaa, kuhu jäävad Rapla, Juuru ja Hageri kihelkond, oli üks tugevamaid vennastekoguduse keskusi. Näiteks Hageri kihelkonnas jätkusid palvetunnid ka nõukogude ajal. Kuigi vennastekoguduse liikumisest on Eestis ilmunud päris arvukalt raamatuid, on see esimene, kus rõhk on pandud just meie maakonda jäänud kogudustele, siin tegutsenud vendadele ja õdedele. Kirja on pandud ka see, mis on saanud kolme kihelkonna palvemajadest tänaseks.
Kogumiku on koostanud Jaanus Plaat, kes religiooniajaloolasena on vennastekoguduste tegevust põhjalikult uurinud. Ühtlasi on ta kirjutanud peatüki Hageri vennastekogudusest. Juuru vennastekogudusest on kirjutanud Rait Talvoja ja Kalev Kask, Rapla vennastekogudusest Mihkel Kukk. Eraldi peatükk on palvemajade arhitektuurist, mille on kirjutanud arhitektuuri- ja kunstiajaloolane Anneli Randla. Raamat on rikkalikult illustreeritud fotodega.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare