16.1 C
Rapla
Teisipäev, 23 juuli 2024
ArtikkelSääski saab peletada ka ennast mürgitamata

Sääski saab peletada ka ennast mürgitamata

Raplamaa Sõnumid / foto: Siim Solman.

Ene Lauri mesilastalus valmib kodumaine ja looduslik sääski ja puuke peletav „Suvepaine“. Looduskosmeetikat tootva Enekun OÜ asutaja Ene Laur kasutab oma toodete tegemisel Eesti päritoluga koostisosi, millest paljud on pärit tema enda üsna metsiku ilmega koduaiast, mis paneb ülihoolikad aiapidajad kukalt kratsima.

Ene peab oma toodete tooraine osas oluliseks toetada kohalikke ja kodumaiseid ettevõtteid ja väiketalusid ning teha nendega koostööd, sest nii on võimalik üksteist toetada.
„Välismaised on vaid eeterlikud õlid, mida Eestis kohapeal ei toodeta. Salvid on valdavalt ploomirasva ehk sea siserasva põhised – see on kodumaine koostisosa. Ma ei saa teha salve kookosrasvaga, sest see ei ole pärimus,“ selgitas ta, lisades, et kasutab viimasel ajal kosmeetikas populaarseks muutunud kookosrasva ja sheapähklivõid siiski üksikutes toodetes.
Ene valmistab oma kodus soojendavaid salve, millel on kõigil palju erinevaid kasulikke omadusi köha, kurguvalu, liigesehädade, nahaprobleemide, ihu puhastamise ja veenilaiendite leevendamiseks, aga ka metsa- ja šokolaadi-apelsinilõhnalisi kehahoolitsejaid, millele ta omistab pesemiseks, koorimiseks ja kreemitamiseks sobilikud omadused.
Kemikaale toodetes ei ole. „Et kui laps või lemmikloom ära sööb, siis ei juhtu midagi halba. On vaid kahju, et on otsas,“ lisas Ene.
Kõik tooted valmivad väikeses ja hubases PRIA toel valminud kollases mesimajas, ümbritsetuna kogutud ja kuivatatud ravimtaimedest. Mõni toode saab kiiresti valmis, mõni aga valmib kaua. Näiteks salvide hautamine keemislähedasel temperatuuril võtab aega ligikaudu nädala jagu. Sääsepeleti valmistamine võttis vähem aega, kuid ka selle koostisosad pidid nii enne kui ka pärast kokkusegamist mõnda aega laagerduma ja päikeselt energiat koguma.
Lisaks peab Ene oluliseks kuufaaside arvestamist nii taimede korjamisel ja töötlemisel kui ka salvide kasutamisel.

Sääsepeletaja kaitseb ka päikese eest

Sääsepeletaja tegemiseks tõi ta lagedale kolmeliitrise purgitäie tumedat kanepiõli, millele on oma mõju andnud ka päikese käes energeetiliselt laetud küüslauk. Edasi segas Ene õlisegusse nelgi ja sidrunheina eeterlikke õlisid, mille lõhnad peaksidki peamiselt putukaid eemale peletama. Pärast laagerdumist ning ringkäiku mesilastarude vahel pakendas Ene vahendi pihustiga pudelitesse ning toode oligi valmis.
Ene soovitab vahendit kanda paljale nahale, sest õli riietele kandmiseks ei sobi. Et kanepiseemneõli on ka nahale kasulik, sobib seda sisaldav putukapeletaja ka lastele, tundliku ja probleemse nahaga inimestele, lisaks aitab see nahka päikese eest kaitsta (päikesekaitsefaktor on 6).

Tüütud umbrohud on head taimed

Enekun toodab lisaks sääsetõrjevahendile veel kreeme, salve ja kehahoolitsejaid, mida on kokku 13 sorti. Lisaks saab Ene käest osta meetooteid. Toodete valmistamisel kasutab ta palju oma koduaias või kodumetsas leiduvaid ravimtaimi, alates männi- ja kuuseokstest ja lõpetades nn tüütute umbrohtudega nagu võilill, nõges ja vereurmarohi.
„Tüütud umbrohud on head taimed. Nõges on fantastiline taim, üks lemmikutest,“ leidis Ene, kellel on muuseas ka n-ö umbrohupeenrad, kus ta hoiab sinna kasvama hakanud ravimtaimedel silma peal. „Ainsana külvasin kurgirohtu. Kõik muu kasvab seal, kus ta kasvab. Ilmselt on endale parima sobiva kasvukoha valinud,“ selgitas ta, lisades, et kasvuhoone ja peenrad on tal korras, kuid ülejäänud aed on metsik. Siiski on vana talumaja aias näha muruniiduki tööd, kuid puude ja põõsaste ümber laiuvad nõgese- ja naadipuhmad, mis annavad toitu ka kümnetele tuhandetele mesilastele.
Ringkäigul erinevaid ravivate omadustega taimi näidates rääkis Ene ka sellest, mille jaoks need kasulikud on. Näiteks puju soovitab ta kasutada liha- ja kalatoodete maitsestamisel. Samas on puju kui koirohu sugulane hea kodukaitsja. Ene tunneb puudust takjast. „Takjat ei ole üldse enam! Igasugused mürgid on ära võtnud, nii et kui teil kodus kasvab, väärtustage seda!“ Küsimusele, kas taluhoovis madusid ka leidub, vastas Ene, et ei ole, kuigi tahaks. „Usse pole, aga tahaks, et oleks, kuid siiski piisavalt kaugel.“
Oma koduaeda tutvustades näitas Ene ka vana maja kunagist asukohta, kuhu ta plaanib ehitada apiteraapia- ja koolituskeskuse. Vanast rehemajast, kus on elanud nii Ene ema, vanaisa kui ka vanavanaema, on alles hoitud reheahi, mis saab kunagi uue hoone keskmes endale uue elu.

Räägib mesilastega

Lisaks kasutab Ene oma toodetes mett, mesilasmürki, taruvaiku ja muid kasulike omadustega meetooteid, mille olemasolu peale ei oska kohe tullagi. Nii tõi ta vaatamiseks ja nuusutamiseks karbi, mille sees on surnud mesilased etanoolilahuses. „Kuidas muidu mesilasmürki ja muud kasulikku mesilastest kätte saada?“ küsis ta.
Ringkäigul nostalgiliste puidust mesilastarude juurde võttis Ene taru katte rahulikult lahti, selgitas mesilastele, et nad võivad rahulikult edasi toimetada, ning saime piiluda taru sisemusse. Ta näitas erinevais värvides meekärgi ja rääkis mesilaste töödest ja tegemistest. Lisaks sai maitsta nii kärgede kaanealust mett kui ka värskelt vurritatud mett, mis mõlemad üllatuslikult maitsesid erinevalt.
Mesilaste pidamise juurde jõudis Ene tänu majja elama kolinud mesilasperele.
„Kõik algas sellest, kui maja tagaseina sisse tuli elama mesilaspere ja ühel hetkel oli terve tuba paksult mesilasi täis,“ meenutas Ene. Siiski õnnestus mesilasperega nõelata saamata kodu jagada ning mingi aeg hakkas aknapõse vahelt mett voolama. Legendaarne mesilaspere siiski ei elanud järgmist talve üle ning tuli uus pere, mis kolis valmis varutud tarru elama. Nüüdseks on juhuslike külaliste külaskäigu tulemusena Ene esivanemate talust saamas apiteraapia keskus.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare